Vertikaalhaljastus

Miks otsustada vertikaalaia kasuks?

Vertikaalaed on visuaalselt efektne ja nutikas lahendus, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada piiratud ruumi ning tuua rohelust ka väiksematesse keskkondadesse. Kuigi see vajab mõnevõrra rohkem tähelepanu kui tavaline peenar, on õigesti hooldades tegemist väga jätkusuutliku ja pikaealise haljastuslahendusega.

Eduka vertikaalaia rajamisel ja hooldamisel on võtmetähtsusega piisav valgus, regulaarne niiskuse ja kastmise jälgimine, kahjurite kontroll ning maitsetaimede puhul ka sage lõikus, mis hoiab taimed tihedad ja elujõulised. Vertikaalhaljastuses vajavad suletud juurekavaga taimed avamaataimedega võrreldes sagedasemat väetamist, sest piiratud kasvuruumis ammenduvad toitained kiiremini.

Vertikaalhaljastus ei ole pelgalt „taimed seinal”, vaid terviklik süsteem, kus tuleb arvestada konstruktsiooni kandevõime, niiskusrežiimi, kastmise, drenaaži ja hooldatavusega. Läbimõeldud lahendus tagab nii taimede hea kasvu kui ka kogu süsteemi toimivuse ja vastupidavuse.

Vertikaalhaljastuses kasutatakse väga erinevaid süsteeme, mis võimaldavad lahendusi kohandada vastavalt ruumile, eesmärgile ja tehnilistele tingimustele.

• Levinumad on moodulsüsteemid ehk paneel- ja kassettlahendused, mis kinnitatakse seinale või eraldi raamile ning kuhu taimed istutatakse.
• Taskusüsteemide puhul kasutatakse seinale kinnitatud tekstiil- või vildikihti, mille taskutes taimed kasvavad.
• Hüdropoonilistes vertikaalaedades kasvatatakse taimi ilma mullata, varustades neid toitainetega vees lahustatud kujul.
• Lihtsamate lahendustena kasutatakse raam- ja riiulisüsteeme, kus taimed paiknevad pottides või kastides ning on paigutatud vertikaalselt kandekonstruktsioonile. Samuti on levinud substraadipõhised paneelid, kus taimed kasvavad spetsiaalses kasvusubstraadis, näiteks mineraalvillas või kookoskius.
• Kõige terviklikumad lahendused on integreeritud fassaadisüsteemid ehk nn roheline arhitektuur, kus haljastus on osa hoone konstruktsioonist – näiteks ronitaimed kaablitel või täissüsteemsed rohelised seinad. Sellised süsteemid võivad aidata kaasa ka vihmavee taaskasutusele. Sellised lahendused aitavad vähendada hoone ökoloogilist jalajälge.

Vertikaalhaljastusse sobivad ronitaimed välitingimustesse:

Jõulise kasvuga ja tugeva juurestikuga taimed, mis vajavad vastupidavat tugikonstruktsiooni ning sobivad suurepäraselt seinte ja aedade visuaalseks ilmestamiseks. Pakuvad varju ja privaatsust ning lisavad istutusaladele kõrgust, struktuuri ja ruumilist mitmekesisust. Toimib loodusliku soojusisolatsioonina, aidates vähendada valitsevate tuulte mõju. Kasutatakse mitmesuguseid dekoratiivseid elemente, mis harmoneeruvad erinevate stiilidega, nagu pergolad, võred, kolmjalad, vaheseinad ja kaared. Istutust planeerides arvesta ilmakaari ja valitsevaid tuuli ning väldi põhjapoolsetel aladel külmakartlikke taimi, kuna mitmed ronitaimed tuleb talveks tugedelt maha painutada. Pakutava ronitamede valikuga saad tutvuda siit.

• aktiniidia (Actinidia)
• elulõng (Clematis)
• hiina sidrunväändik (Schisandra chinensis)
• kuslapuu (Lonicera)
• metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia)
• roniroos (Rosa Climbing Group)
• viinapuu (Vitis)
• roniv hortensia (Hydrangea petiolaris)

Vertikaalhaljastusse sobivad köögivilja- ja maitsetaimed välitingimustesse:

Võimaldab kasvatada värsket toitu otse kodus- maitsetaimi, salatit, maasikaid jpm- ning on ideaalne lahendus linnatingimustes, kus oma põllulapike puudub. Samal ajal on see väga tõhus viis väikese ruumi maksimaalseks kasutamiseks (nt rõdudel ja terrassidel) ning seina või aia visuaalselt atraktiivsemaks muutmiseks.

Vertikaalhaljastusse sobivad ilutaimed välitingimustesse:

Taimed vähendavad stressi ja parandavad meeleolu, toetades samal ajal keskendumist ja produktiivsust. Need loovad rahustava ja tasakaalustatud keskkonna ning aitavad tuua looduse lähemale ka linnaruumis. Lisaks toetavad taimed linnaloodust, pakkudes elupaika putukatele, summutades müra (eriti linnakeskkonnas) ning sidudes tolmu ja saasteaineid. Istutust planeerides tasub valida pika õitseajaga suvelilled või erivärviliste lehtedega püsikud. Üheaastaste taimedega saab kiiresti luua soovitud meeleolu ning muuta istutuse ilmet igal aastal vastavalt soovile.

• aruhein (Festuca) – püsik
• begoonia (Begonia) – suvik
• helmikpööris (Heuchera) – püsik
• hosta – püsik
• kukehari (Sedum) – püsik
• lobeelia (Lobelia) – suvik
• lõhnav lillhernes (Lathyrus odoratus) – suvik
• luuderohi (Hedera helix)
• mägisibul (Sempervivum) – püsik
• nelk (Dianthus) – suvik
• petuunia (Petunia) – suvik
• tarn (Carex) – püsik

7 enimkasutatud vertikaalhaljastus toataime:

Taimed aitavad parandada sisekliimat nii kodus kui ka kontoris, suurendades hapnikusisaldust ning muutes ruumi ka suvel meeldivamalt jahedaks. Pimedamatel aastaaegadel tuleb siseruumides vertikaalhaljastuses kasutatavatele taimedele tagada piisav lisavalgustus, et säilitada nende kasv ja elujõud.

• kuld-nõelköis (Epipremnum aureum )
• luuderohi (Hedera helix)
• tups-rohtliilia (Chlorophytum comosum)
• laternlill (Ceropegia)
• kõrge nefroleep/ toasõnajalg (Nephrolepis exaltata)
• roniv filodendron (Philodendron hederaceum)
• har. vahalill (Hoya carnosa)
  

Soovitusi:

• konstruktsiooni kandevõimet tuleb arvestada ning vajaduse korral eelistada kergemaid taimi, mis ei koorma süsteemi.
• eelista aeglase või keskmise kasvukiirusega liike
• arvesta kastmissüsteemiga nt. taskusüsteem kuivab kiiremini)
• väldi liiga suure juurekavaga taimi väikestel istutusaladel
• vali võimalikult sama kastmis-, väetamis- ja valgusvajadusega taimi
• loo erinevaid kihte ja lehestruktuuriga kontraste
• terrassile vali taimed, mis vajavad väikest mullamahtu ja sobivad tihedaks istutuseks

Soovitame!