Meie kodulehel kasutatav lühend PA- tähistab pookekoha kõrgust. See näitab, millisel kõrgusel maapinnast on taim poogitud. Seega aitab märge PA-50 või PA-150 kliendil mõista, kui kõrgel hakkab kujunema taime võra ning millise üldmulje taim aias loob. Kõik, mis kasvab pookekohast allpool, pärineb pookealuselt ning tuleb viivitamatult eemaldada. Mida varem need võrsed ära lõigata, seda väiksemad jäävad lõikehaavad ja seda vähem kaotab taim kasvujõudu.
Miks on vaja taimi pookimise teel paljundada?
- kui taim ei vilju (isastaimed) või ei idane hästi seemnest
- taim ei juurdu pistikutest
- sordiehtsuse ja -puhtuse tagamiseks
- tagada kiirema viljakandvuse algus
- võimaldab kasvatada mitmesordilisi puid (perepuud)
- külmakindluse tõstmiseks tugeva juurestiku abil
- soovitakse parandada taime kohanemisvõimet
- tahetakse kontrollida taime lõppkasvu (nt kääbus- või poolkääbuspuud)
- aianduslike erivormide saamiseks
Mõnikord võib märgata ka pookesordist erineva välimusega oksa- sel juhul võib tegemist olla geneetilise tagasipöördumisega või varjatult kasvama hakanud pookealuse võsuga, mis tuleks koheselt eemaldada, et säilitada sordi iseloomulikud tunnused. Kirjulehiste taimede puhul on üsna tavaline, et mõni oks kasvab tagasi põhiliigile omase ühetoonilise lehevärviga. Sellised võrsed tuleb välja lõigata, sest nende kasvujõud on tavaliselt märksa suurem ning nad võivad ajapikku kirjulehise osa välja tõrjuda ja selle lämmatada.
Juurestiku tugev elujõud võimaldaks taimel kasvatada märksa jõulisema võra, kuid kääbusvormi pookimisel tekib sageli esialgne „protest“, mille tulemusel hakkavad tüve ja juurekaela uinuvatest pungadest arenema uued võrsed. Järjepideva hoolduse ja õigete lõikevõtete abil taim tasakaalustub ning soovimatu kasv väheneb. Mõnikord on vaja juurekael ettevaatlikult mullast paljastada, et teha lõiked võimalikult juurekaela lähedalt. Ainult pinnapealsete võrsete eemaldamine annab enamasti vaid ajutise tulemuse. Selliseid probleeme esineb kõige sagedamini läätspuu rippoksaliste vormide puhul.
Näiteks rippoksaliste ja tüvivormide puhul määrab PA- kõrgus ära tüve kõrguse – just sealt algab võra. Taime edasine kõrguskasv sõltub liigist ja sordist, kuid pookekoha kõrgus ise enam ei muutu. Rippoksalise vormi ostmisel võib tegemist olla kas madalale poogitud taimega, mida on võimalik kujundada endale sobivasse kõrgusesse tugiposti abil ning soovitud kõrgusel ladva eemaldamisega, või juba eelnevalt kindlaksmääratud kõrgusega alusele poogitud isendiga, mille puhul kõrguskasvu enam juurde ei tule. Kõrgema pookekohaga istikute tootmine on kulukam, mistõttu kujuneb nende omahind ka kallimaks.
Tüvivormide hooldus-ja kujunduslõikus
Okaspuud
Männiliste puhul on levinud noorte kasvuvõrsete murdmine, mida kasutatakse kasvu pidurdamiseks ja võra tihendamiseks. See on lihtne ja tõhus hooldusvõte, mis aitab kujundada kompaktsema ning tihedama võraga taime. Parim aeg võrsete murdmiseks on jaanipäeva paiku, kui uued kasvud ehk nn „küünlad“ on pikenenud, kuid okkad pole veel täielikult välja arenenud. Selles arengufaasis on võrsed pehmed ja murduvad kergesti, kahjustamata ülejäänud taime. Alati tuleks säilitada vähemalt kaks kolmandikku viimase aasta juurdekasvust, et taimel jääks piisavalt fotosünteesivat pinda ning säiliks tema elujõud.
Okaspuu tüvivormide hoolduses on üheks olulisemaks tööks tihedasse võrapalli kogunenud vanade okaste käsitsi eemaldamine. See parandab õhu liikumist võras, vähendab seenhaiguste ja kahjurite leviku ohtu ning aitab taimel säilitada tervema ja kaunima välimuse.
Elupuudel, kuuskedel ja jugapuudel on küll rohkem uinuvaid pungi, kuid üldine reegel on, et mida vanem on okaspuu, seda vähem moodustub vanast puidust uusi võrseid. Okaspuude hoolduslõikust tehakse märtsis, tugevamat vormilõikust aga alates augusti keskpaigast kuni septembri lõpuni.
Lehtpuud
Aedhortensiate tüvivormide kujunduslõikust saad lugeda siit. Vahtrate ja kaskede õigest lõikeajast saad lugeda siit. Kui lõikehaava läbimõõt on alla 2 cm, võib hooldus- ja kujunduslõikust teha üldjuhul kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Rohtseid ja peeneid võrseid haavamäärdega ei töödelda.
Tüvivormid vajavad regulaarset hooldust, kuna nende vorm ei püsi iseenesest. Selge ja kompaktse kuju säilitamiseks on vajalik järjepidev ning teadlik lõikamine, mis tagab võra puhtuse, tiheduse ja tasakaalu. Oluline on hoida võra tasakaalus ja vältida poogendi liigset kasvu, eriti noortel taimedel, sest see võib nõrgendada pookekohta ning põhjustada murdumist või taime ümbervajumist.
Rippoksalised ehk leinavormid
10 enimlevinud rippoksalist vormi:
- Cercidiphyllum japonicum `Pendulum`-jaapani juudapuulehik
- Ulmus glabra `Camperdownii`-harilik jalakas
- Caragana arborescens `Pendula`-suur läätspuu
- Corylus avellana `Pendula`-harilik sarapuu
- Malus `Royal Beauty`-iluõunapuu
- Prunus avium `Pendula`-magus kirsipuu
- Betula pendula `Youngii`-arukask
- Fagus sylvatica `Purple Fountain`-harilik pöök
- Larix decidua `
Pendula`- euroopa lehis - Juniperus communis`Green Carpet` har, kadakas PA 60
Rippoksalisi vorme on võimalik kujundada vihmavarjukujuliseks või lasta okstel graatsiliselt maapinnani kasvada. Viimane lahendus loob loomuliku ilme, kuid võib mõnevõrra raskendada muruhooldust. Külmakahjustusega, liigpeenikesed, murdunud või ristikasvavad oksad võib eemaldada igal ajal. See parandab õhu liikumist võras, vähendab haiguste ja kahjurite leviku ohtu ning aitab taimel säilitada tervema ja kaunima välimuse. Vajadusel võib kasutada haavamääret, et kaitsta lõikepinda ja soodustada paranemist, eriti juhul, kui eemaldataval oksal on näha lülipuitu. Vältida tuleks suuri, üle 8 cm läbimõõduga hulgi lõikehaavu, sest puu ei suuda neid kiiresti kinni kasvatada ning sellised vigastused muudavad ta vastuvõtlikumaks haigustele ja kahjustajatele. Suuremate okste eemaldamiseks on sobivaim aeg märts-aprill, enne pungade puhkemist. Korraga ei tohi eemaldada rohkem kui veerandit puu elusvõrast, kuna liigne tagasilõikus nõrgestab puud ja soodustab vesivõsude teket. Oluline on teha lõige oksakrae kohalt, et haav saaks korrektselt paraneda. Vältida tuleb nii liiga sügavaid, koort vigastavaid lõikeid kui ka tüügaste jätmist, sest mõlemad takistavad haava normaalset kinnikasvamist ja suurendavad haigustekitajate ohtu.
