Helmik- ja pisipööriste maailm on pöörane! Milline värvide mäng nii lihtsa vaevaga!
Ajaloost
Helmikpööriste perekond on nime saanud 18. sajandil professor Johann Heinrich von Heucheri (1677–1746) järgi. Pärit on nad Põhja-Ameerikast. Põlisrahvaste seas olid helmikpöörised hinnatud ravimtaimed ja neid kasutati erinevate hädade leevenduseks. Tänapäeval on nad siiski silmailuks.
Kes on helmikpööris ja kes pisipööris?
Pisipööris (Heucherella) on helmikpöörise ja tiarelli ristand (Heuchera x Tiarellia cordifolia). Ristanditele omaselt on ta pärinud mõlemalt vanemalt vaid head küljed, nagu näiteks rikkalik õitevaht ja leplikus kasvukoha suhtes. Südamekujulised lehed on tavaliselt väiksemad kui helmikpöörisel. Õitevärvustest esineb nii roosat, valget kui kreemikat. Helmikpööristel seevastu on ka punaste õitega sorte.
Kuigi mõlemad on kasvukoha suhtes leplikud, siis pisipöörised on veelgi tublimad ja põuale vastupidavamad, neid ei sega liigne päike või päikese puudus. Lisaks on pisipöörised vastupidavamad roostehaigustele.
Kasvatamise eelised
Helmik- ja pisipöörised on kiirekasvulised ja seetõttu ei pea aastaid ootama, mil ilu esile tuleb. Eelmisel hooajal istutatud taim on järgmisel suvel juba äärmiselt lopsakas ja väga hea pinnakatja. Ärge laske potitaime suurusel end petta ja jätke taimede vahele mõnusalt kasvuruumi. Uskuge, nad täidavad selle vahe kiiresti.
Ühtsesse rühma istutatuna annavad nad teie peenrale taevaliku värvide mängu. Kombineerides peenras erinevaid sorte, on see maaliline värvidesära veelgi silmipaitavam.
Nende õied on kaunid ja totaalsed mesilaste lemmikud. Võib märgata kümneid sumisejaid nendel õitel tööd tegemas.
Nälkjad ja teod ei armasta neid! Kui vajate taimi, mis on lehtede poolest dekoratiivsed, kuid teil on palju tigusid, siis eelistage hostadele helmik- ja pisipööriseid. Sellise probleemiga aeda helmikpööriseid istutades, saate kauni struktuuriga, kuid ilma näritud servadeta, dekoratiivse lehestiku. Seega on helmik- ja pisipöörised täiesti ideaalsed aeda, kus palju nälkjaid ja tigusid.
`Apple Crisp` oma uduvahuste õitega. 
Kasvukoha valik
Nad väärivad kohta teie peenarde esireas. Kompaktse kasvu tõttu sobivad ideaalselt ääristaimeks ja kombineeruvad harmooniliselt teiste madalakasvuliste taimedega.
Helmik- ja pisipööristel on kasvukohale samad eelistused- neid peaaegu ei olegi. Jah tõesti, nad kasvavad kõige paremini poolvarjulises, hästi drenaažitud pinnases ja huumusrikkas mullas. Reaalsuses selliseid ideaalseid tingimusi pole meil aias neile alati pakkuda. Kogemuste põhjal võime väita, et kasvukohaks sobib neile just see koht, mis teil pakkuda on!
Siin on siiski pisike aga. Nimelt tumedad lehed peavad päikesele paremini vastu. Heledad sordid kipuvad keskpäevase päikese käes ära põlema. Need sordid tuleks siiski kuhugi varjulisemasse kasvukohta paigutada.
Näiteks: `Solar Eclipse` pidas 30 kraadises kuumuses täiesti lagedal kasvukohal vapralt vastu. Mõni leheots siiski sai põletust, kuid sellest hoolimata kasvas suuremaks ja õitses kenasti.
Kuid pisipööris `Stoplight` soovib kindlasti poolvarju. Temaga tehtud katse lauspäikeses tõestas, et sellises kasvukohas on ta õnnetu ja suuremaks ei kasva.
Istutamine ja paljundamine
Meie müüme potistatud taimi, milledel on kena juurekava. Neid võib istutada kogu hooaja vältel.
- Istutamisel kaevake auk, mis on potist suurem. Taim asetage madalamale mulda, kui ta oli potis. Nad kipuvad talvel enda maast üles upitama.
- Vajutage muld taime ümber kenasti tihedalt kinni ja kastke. Kastmist jätkake regulaarselt esimesel istutusaastal. Põuasel ajal vajab taim teie abi, et paremini juurduda ja kosuda. Kastmisel püüdke kasta mullapinda, mitte lehti. Lehtede pidev märjaks tegemine soodustab erinevate haiguste tekkimist.
- Soovitame peenrale lisada multši, see aitab ka talvel ker´kivaid ja paljastuvaid juuri kaitsta. Lisaks hoiab multš vihmasaju korral taimede lehed puhtana. Heledatel sortidel paistab peale pritsinud muld eriti silma.
- Multšimise plussidest ja miinustest räägime täpsemalt siin- multsimise-plussid-ja-miinused
Kõige parem on taimi paljundada jagamise teel kevadel. Siis on lehemass väiksem ja taimi saab kergemalt sügavamale istutada. Jagamiseks sobib ka sügis, siis on kastmisvajadus väiksem, loodus aitab teid. Jagada tuleks taimi 3-4 aasta tagant, see aitab neid hoida noorte ja lopsakatena.
Kasvatamine konterineris
Konterineritesse isutatud taimed vajad kastmist ja väetamist terve kasvuperioodi. Pigem võite nad natukeseks unustada, kui liigselt veega kositada. Kindlasti peab anumatel olema võimalus liigse vee ära voolamiseks, vastasel juhul võite vihmaperioodil seal hoopis vesiroosi kasvatada.
Juured on väga pinnapealsed, seega poti sügavus ei olegi niivõrd oluline kui laius. Ühele taimele on miinimumiks 30 cm. Suures anumas koos teiste lilledega on kombineerimisvõimalused pea lõputud.
Tähelepanekud kasvatamiseks
- Kevadeks kipuvad taimed maas seest “üles tõusma”. Nende juured on pinnapealsed ja eriti kerkivad taimed savimuldadel. Istutage nad veidi sügavamale, kui potis olid. Kerkinud taimed vajutage maasse tagasi. Neile võib sõna otseses mõttes kevadel ettevaatlikult peale astuda ja maha tagasi suruda.
- Mida heledamad lehed, seda varjulisemat kasvukohta vajavad. Tumedad lehed on päiksetolerantsemad.
- Pisi- ja helmikpöörised on pooligihaljad taimed. Talvituvad lehtedega ja need on kevadel päiksepõletuse altid. Varjutage taimi näiteks kuuseokstega. Juhtub, et ei jõudnud varjutada? Lõigake kõrbenud lehed ära ja taimed annavad selle teile andeks.
- Sobivad kasvama ideaalselt ka konteineritesse. Talvituvad seal kenasti, kuid päiksepõletuse oht on suurem. Hea täiendus suvelilledele.
- Tõelise efektse laigu moodustavad nad peenrasse rühmiti istutades. Üksik taim võib kõige muu ilu keskel jääda tähelepanuta.
- Õitsenud õievarte äralõikamine taastab taime kauni ümara kuju ja siis võib suve lõpupoole veel mõningaid õisi näha.
Heaks naabriteks
Helimik- ja pisipöörised eelistavad poolvarjulist kohta, kuid osa sorte kasvab ka kenasti päikeselises kohas. Nii on nende naabrite valik päris rikkalik. Mõned ideed ja näited.
- Madalad kõrrelised: vesihaljas haguhein `Coolio`, metspiiphein `Aureomarginata`, harilik sinihelmikas `Moorhexe`.
- Lursslill
- Astilbe
- Hosta
- Ümarad okaspuuvormid
- Madalad õitsvad põõsad: kaunis veigela `Nana Variegata`, põõsasmaranid. Madalad enelad, näiteks `Japanese Dwarf`, `Tor Gold`
Haigustest
Põhiliseks mureks võib neil olla seenhaigused ja hallitused. Nende ära hoidmiseks jälgige, et taimede vahel saaks liikuda õhk ja ei oleks liigniiske. Kastmisel kastke mullapinda mitte lehti.
Lisaks võib lehtedele liiga teha kärsakas. Täiskasvanud putukad lõikavad lehe servadesse sälke, võsukesed panevad nahka taime juured.
Rooste tunnuseks on väiksed roostekarva kõrgemad laigukesed lehe tagumisel poolel.
`Pink Revolution` oma õitevahus 
`Sashay` ja `Pink Revolution`