Kui aed on juba rajatud ja koer alles võetakse perre, siis tegelikult ei pea ühtegi puud ega põõsast jalapealt maha saagima. Loomad tunnetavad palju paremini kui inimesed, mida süüa võib ja mida närida ei tohi. Kui aga hakkate alles aeda rajama ja spetsiaalselt mõtlete sellele, et tulevikus mängib aias ka üks või suisa mitu koera, siis mõned nipid on küll, kuidas rajada aed, mis juba oma olemuselt on koerasõbralik. Kuna enamikel tõugudel on mitmesuguste tegevuste suhtes eelsoodumus, mis baseerub sellele, mis töö jaoks on nad aretatud, siis on kasulik eelnevalt teada tõu üldist iseloomustust. Samas on kõik koerad isiksused, ka tõusiseselt käitumine varieerub.
Koerasõbralikus aias on mõeldud koerte jaoks olulistele vajadustele: jooksmine, mängimine, kaevamine, hädade tegemine, oma territooriumi valvamine, nuuskimine, närimine. Kui aed on hästi planeeritud, siis on võimalik nautida aiaelu koos koeraga suuremate kahjustusteta. Koerasõbralik aed on tugeva, küllaltki kõrge aiapiirdega ja paistab vähemalt osaliselt läbi. Koerte jaoks on oluline näha, mis toimub teisel pool piiret, seepärast pole tihe püstloodis laudsein kõige parem valik. Kui koer üksnes kuuleb, mis väljaspool aeda toimub, siis võib ta muutuda rahutuks. Aed on turvaline, kui koertel ei ole võimalust ka selle alt läbi kaevata. Osad tõud, nagu malamuudid ja huskyd, kellel on tõuomane rännukirg, võivad kaevata korraliku tunneli, et aiast välja pääseda. Väga hea oleks juba piirdeaia rajamisel paigaldada selle äärde kogu piirde ulatuses kõnnitee äärekivid, mis on osaliselt maa sisse kaevatud.
Koerasõbralik aed võiks olla keskelt võimalikult lai ja avar, kuid külgedelt taimedega piiratud. Taoline kujundus annab võimaluse hoogsalt joosta ja hullata, tagades samas elanikele privaatsema õueala. Sellise aia loomiseks sobib hästi raamistutus. See on vabakujuline istutusviis, millega kujundatakse eri kõrgusega taimedest piirdeaia äärde raam. Aed on raamistatud taimedega nii, et piirdele kõige lähemal on kõrgemad taimed (madalad puud ja kõrged põõsad), seejärel on keskmine rinne põõsaste ja kõrgete püsilillede rühmadega ning kõige ees madalad püsilillede grupid ja okaspõõsaste kääbusvormid. Enamasti on raamistutusega aias üks külg (tänavapoolne) rahulik ja sirge hekk, kuid ka selle saab ajapikku põnevamaks muuta. Ka raamistutuse puhul võib paigutada mõned ilupeenrad keset aeda või rajada kodu visiitkaardiks oleva peenra eesaeda, kuid need istutusalad peaksid olema kompaktsed. Pigem 1-2 kompaktset suuremat peenart kui kogu aed peenraringikesi ja -laigukesi täis.
Paljudele koertele meeldib oma valduste piiri kontrollida. Seepärast on parem, kui otse vastu aeda ei ole midagi istutatud. Ka hekk on mõistlik istutada nii, et koerale jääb ruumi selle taga jooksmiseks ja inimene mahub vajalikke hooldustöid tegema. Mustaks maaks joostud rada ei häiri kedagi, kui heki alune hoida samuti mustana või multšitult. Kui aga koer on suuremat sorti aia ääres patrullija, siis võib sinna ehitada lausa terrassilaudadest püsiva jooksuraja. Koer jääb puhtaks ja musta rada ei ole.
Uute peenarde rajamisel saab esialgu panna bambuskepid vm teibad istutusala piirdeks ja nöörid nende vahele, et takistada koertel istutusalast üle jooksmist. Nad harjuvad ruttu.
Kui aga istutusala rajatakse kohale, kus varem koerte käigutee on olnud, siis on mõistlik jätta neile taimede vahele nö jooksurada. Tuleb leida kompromiss.
Paljud tõud armastavad kaevata ajaviiteks või jahikire rahuldamiseks. Kui aias on mutid ja Jack Russelli terjer, siis võite olla kindel, et mulda lendab igas ilmakaares! Kui teil on husky, siis kuumal suvepäeval kaevab ta tõenäoliselt omale varjulisse kohta kausikujulise pesa. Mida soojemaks ilm läheb, seda sügavamaks pesa läheb. Kaevamiskirega tuleks arvestada ja rajada aia varjulisse kohta spetsiaalne kaevamiskast. Kaevamiskast võib olla ilus aiaelement (puidust ja kõrgete külgedega). Kasti sisu on mulla ja liiva segu, millesse saab huvi tekitamiseks peita kas närimismaiust või mänguasju ja üheskoos neid sealt otsida. Aeg-ajalt peab labidaga kasti sisu läbi kaevama, sinna midagi peitma ja siis on koeral jälle põnev pea ees sellesse kaevuda. Kaevamist saab suunata ja võib näiteks õhutada koera metsas jalutuskäigu ajal oma kaevamisekirge rahuldama.
Koertele on mõistlik ja lihtne kohe eraldada pissimise ala ja õpetada nad seda kasutama. Isased koerad eelistavad, kui on pissipostid aia servas. Emased koerad saab õpetada hädal käima kindlas aianurgas. See nõuab veidi ettenägelikkust, järjepidevust ja premeerimist, kuid nii saavad teie okaspuud päästetud pruunistumisest ja muru kollastest laikudest. Kui koeraga käia vähemalt neli korda päevas aiast väljas jalutamas, siis neil enamasti polegi vajadust suuremaid hädasid oma aeda teha.
Populaarsed labradori retriiverid ja kuldsed retriiverid on tõud, kes on nö suule-orienteeritud ja närivad ning kannavad kõike suus, mida näevad. Selleks, et nad aias kõiki puid ja põõsaid pilbasteks ei näriks, võiks neil olla piisavalt närimiskindlaid mänguasju. Vanuse lisandudes närimisvajadus õnneks enamasti taandub.
Veelembestele koeratõugudele on omane soov kasutada iga võimalust vees sulistada. Aeda veesilma soovides peab seetõttu hoolega läbi mõtlema, millist veesilma rajada. Veesilma hooldus on väga spetsiifiline ja aeganõudev töö ning soojadel suvepäevadel võib tiigike minna roheliseks. Kindlasti ei taha te, et heleroheline koer tuleb rõõmsalt end teie lähedusse raputama. Veelembeste koerte puhul võib veesilmaks sobida näiteks väike kauss-purskkaev, kuhu sisse ronida ei saa, aga kus siiski peate tihti vett vahetama, sest kindlasti kasutavad koerad seda ka joogiveeks. Kuumadel suvepäevadel on parim, kui saate sulistamiseks tugevast plastikust vanni vett täis lasta ja iga päev seal vett vahetada.
Nuuskimine on koera jaoks väga oluline ja sellest on ajendatud ka koertele mõeldud sensoorse ehk tajuaia loomine. Selle jaoks ei ole vaja tohutut maa-ala, vaid natuke loovust ja teadmisi ning koera, kes on valmis katsetama teie kätetööd. Oluline on seejuures teada, milliseid taimi oma aeda valida. Paljud taimed on koertele toksilised, kuid on palju taimi, mida koerad kasutavad oma tervise parandamiseks. Koertele loodud tajuaed aitab neil leevendada stressi, pakub mentaalset stimulatsiooni ja parandab füüsilisi võimeid. Tajuaed ei pea olema suur, tajuaiaks saab kujundada ka väikese osa aiast või kasvõi ainult veranda. Isegi väike sensoorne piirkond rikastab koera elu. Tajuaed stimuleerib haistmist, kompimist, nägemist, kuulmist ja maitsmismeelt.
Haistmise ja maitsmismeele stimuleerimiseks on tajuaias väga lihtne kasutada tugeva lõhnaga ravimtaimi. Rosmariin, liivatee, palderjan, naistenõges ja basiilik on koertele huvitava lõhnaga ja ohutud. Liivatee aitab bakterpõletike ja nahaprobleemide korral ning on kõhulahtisust raviv. Kummeli ja lavendli lõhn on rahustava efektiga ning hea valik aeda, kui koer on närvilist tüüpi.
Suvelilledest on ohutud lõvilõug, hiina aster, tagetes jpt. Tagetest ehk peiulille võivad närida koerad, kes kannatavad stressi all või leinavad. Kui aga koer sööb tuntud umbrohtu vesiheina, siis aitab see teda maoärrituse korral ja leevendab nahaprobleeme. Paar korda hooaja jooksul võib külvata aeda peotäie nisu, nisuoras on vitamiinirikas ja aitab leevendada ärevust ja hüperaktiivsust.
Paljud koerad oskavad lugu pidada ka juur- ja puuviljadest ning marjadest ning „korjavad“ neid võimalusel ka ise. Porgandid, rohelised herned, sõstrad, karusmarjad (kuigi põõsad on ohtlikult okkalised), maasikad, vaarikad, pirnid, õunad, mustikad jm on aiasaadused, mida paljud koerad ise otse suhu korjavad.
Nägemise ja kuulmise jaoks saavad koerad enamasti päris palju väljastpoolt aeda tulevaid stiimuleid. Koduaeda võite lisada tuulekella ja kui koer on lindude vastu sõbralik, siis ka lindude söögimaja. Lindude siutsumine ja tuulekella hääl haaravad selle aju osa tähelepanu, mis töötleb helisid.
Erinevad pinnased käppade all pakuvad rohkem stiimulit kui vaid muru või tänavakivi. Lisaks võib aeda rajada mõned teistsugusest materjalidest platsid või rajad: liiv, puukoore multš, käbidest multš, väikesed kivikesed, tellised, kruus, killustik jpm. Lisaks pinnatekstuuridele võib võimalusel lisada aeda veel selliseid elemente nagu palgid või suured kivid. Nendest üle ronimine on lõbus, aga samas pakub füüsilist koormust ja treenib tasakaalu hoidmist.
Aeg-ajalt võib oma koerale loodud tajuaeda täiendada eriti põnevate elementidega. Kui teil on mõni tuttav hobuseomanik, siis võite paluda temalt laenuks näiteks sadulatekki või põhupakki. Vanadest autorehvidest saab soovi korral ehitada ajutise takistusraja koos laudadest purretega. Koeri köidavad ka mererannast toodud kivid ja merekarbid ning käbid ja pulgad, mis on korjatud ühiselt metsaretkelt. Inimene ei haista erinevust, kuid koerale pakuvad need huvi. Erinevaid võimalusi on väga palju. Kui asi lõhnab teie koera jaoks nuuskimisvääriliselt, siis tähendab see stiimulit tema lõhnameelele. Koertele loodud tajuaed on midagi sellist, mida saate aja jooksul üha täiendada ja muuta. Märkate ajapikku, mida koer ignoreerib ja mis talle tõesti meeldib ja saba lehvima paneb.
Palju nauditavaid hetki kõigile aia- ja koeraomanikele!
Teksti koostamisel on kasutatud Reelika Marrandi TLÜ 2019 aasta kursuse “Sissejuhatus loomi kaasavatesse sekkumistesse” iseseisvat tööd “Koerasõbralik aed”.