Kui mõelda aedadele, mis panevad inimesi seisatama, telefoni välja võtma ja pilti tegema, siis üks kandidaat on just topiaarkunst.
Topiaarkunst võib kõlada võõra sõnapaarina, ent tegu on taimedest kujundatud vormidega: kerad, spiraalid, skulptuurid, mis loovad aeda täiesti omaette atmosfääri. See on ühtaegu vana, väärikas traditsioon, aga ka kaasaegne mängumaailm, kus loovusel pole piire.
Sellest kunstist rääkides mõeldakse sageli lihtsalt “taimede kujundamist”, tegelikult eristatakse topiaarlõikust ja vormilõikust üsna selgelt. Meie, eestlaste, seas on sõna vormilõikus ehk tuttavam. See tähendab enamasti puude ja põõsaste kujundamist kindla üldise vormi järgi, näiteks koonuseks, keraks või ühtlaseks hekiks.
Topiaarkunst on aga midagi detailsemat ja sammu võrra kunstilisem. Lihtsaim viis nende kahe vahet eristada on vaadata mitte ainult kuju, vaid ka taime üldmuljet. Kui taim on väga tihe, sametine, hoolikalt viimistletud ja selle vormis on näha aedniku erilisemat käekirja, siis on tegu pigem topiaarlõikusega.
Mida täpsem, korrapärasem ja omapärasem on lõpptulemus, seda rohkem kaldub lõikus topiaarkunsti poole.
Vormilõikus: praktiline ja esteetiline kujundamine, mille eesmärk on hoida taime ilusas, puhtas, ühtlases vormis.
Topiaarlõikus: kunstipärane lähenemine, kus taimest saab justkui elav skulptuur, rõhutatud detailid, sametine efekt, perfektne viimistlus.
Ehk siis topiaarkunst tähendabki püsitaimede (peamiselt okaspuude või igihaljaste põõsaste) lõikamist kindlateks vormideks, kas rangelt geomeetrilisteks (kerad, ristkülikud, spiraalid) või figuurilisteks kujunditeks (fantaasiaskulptuurid, abstraktsed vormid).
Seda tüüpi kunsti juured ulatuvad kaugele, lausa antiik-Rooma ajani, kus jõukad roomlased kujundasid villaaedade äärtesse lõigatud hekke ja skulptuurseid vorme. Seejärel tekkis pikk paus kuni renessansini, mil Itaalia ja Prantsuse suurtes lossiaedades said topiaarid taas au sisse. Prantsusmaa Versailles’ maagilised spiraalid ja parterid on siiani üks kuulsamaid topiaarkunsti näiteid maailmas. 18.–19. sajandil jõudis topiaarkunst Inglismaale, kus sellest sai omaette “aedniku oskuste test”, mida keerulisem, seda parem! Sealt levis see järk-järgult üle Euroopa.
Euroopa lossiaedades, botaanikaaedades ja avalikes parkides kasutatakse topiaare mitmekesisel kujul, alates klassikalistest hekkidest kuni keerukate loomakujudeni. Ka Eestis on topiaarkunst tõusuteel.
Meie kliimas sobivad hästi sellise kunsti viljelemiseks:
– elupuud
– kadakad
– jugapuud
Kuid topiaarkunsti võib harjutada ka mändide, sirelite, enelate, kukerpuude, lodjap-põisenelate peal. Pukspuu sobib ka hästi, kui kasvab kohal, kus kevadpäike ei põleta.
Mida külmakindlamad taimed, seda samuti parem.
Eeliseid, miks sellist kunsti kasutada:
- Lisab aiale iseloomu: üks hästi vormitud taim võib muuta kogu aia stiili! Minimalism, luksus, muinasjutt või mängulisus
- Sobib aastaringselt: topiaarid pakuvad talvel kaunist silmailu, mis on Eesti halli sügis-talve juures suur pluss
- See on teraapiline hobi: öeldakse, et topiaaride lõikamine on “meditatsioon kääridega”. Tähelepanu, keskendumine ja käeline tegevus rahustab närvisüsteemi
- Laste ja külaliste lemmik: kas poleks vahva, kui aias oleks “roheline jänes” või “võluspiraal”
- Lihtne hooldada, kui põhimõtted selged: topiaari lõikamine pole keeruline, kuid eeldab teadmisi, oskust ja ka järjepidevust
Kellele ja kuhu topiaarkunst sobib?
✔ Aiasõpradele, kes naudivad kujundamist
✔ Inimestele, kes tahavad aeda aastaringset struktuuri
✔ Pereinimestele, lastele meeldib topiaaride mänguline pool
✔ Kogenud aednikele, kes tahavad end proovile panna
✔ Mõisa aedades kaunis ja ääretult efektne
✔ Iluaedadesse silmailuks
✔ Oluliste hoonete juurde
Topiaarkunst ei ole ainult lossi- ja parkaedade luksus. Igaüks saab seda koduaias proovida! Oluline on alustada õigete taimedega ja väikeste sammudega.
Vali sobivad liigid! Algajale sobivad kõige paremini liigid, mis:
- taluvad hästi pügamist
- kasvavad tihedaks
- on külmakindlad
- annavad kiiresti tulemuse
Alusta lihtsatest vormidest. Lihtsad kujundid annavad kiiresti tulemuse ja on algajale kõige sõbralikumad:
- kera
- kuup
- koonus
- tüvel pall
- väldi alustuseks keerulisi kujundeid (loomad, spiraalid, südamed), sest need vajavad palju aega ja täpsust
Kasuta abivorme, saad painutada traadist abivormi (raami).
Püga regulaarselt, mitte liiga palju korraga:
- Esimene kuldreegel: vähem on rohkem
- Püga 2-3 korda aastas (mai, juuli ja augusti lõpp)
- Ära lõika korraga üle 1/3 võrast
- Sügisel (sept–okt) enam ei püga, sest taim ei jõua taastuda ja külm võib kahjustada
Elupuud ja teised okaspuud vajavad kerget suunavat pügamist.
Sirel, põisenelas ja teised lehtpõõsad kannatavad tugevamat pügamist ja nad annavad kiiresti uue kasvu. Kuid tähelepanu peab pöörama sellele, et vormilõikust tuleb teha alles peale õitsemist.
Vali õiged tööriistad:
- teravad hekikäärid või roosikäärid
- väiksemate vormide jaoks bonsai-käärid
- labidas, kompost ja multš pärast kujundamist
- teravad tööriistad = puhas lõige, taim taastub kiiremini
Väeta ja hoolda! Pärast pügamist anna:
- kevadel lämmastikurohket väetist
- suvel kergemat universaalväetist
- sügisel ainult kaaliumväetist (talvekindluse jaoks)
- multš hoiab niiskust ja parandab kasvu tihedust
Julgus alustada ning kannatlikkus on edu saladus!
Topiaari kujundamine on protsess. Alguses tundub taim ”kohmakas”, kuid juba aasta-paari pärast on kuju ilus ja kindel. See on suurepärane viis lasta loomingul voolata ja julgustame sind seda katsetama!
Kas oled kunagi mõelnud, et sellist kunsti ka enda aias praktiseerida?😍
Soovitatame lugeda.