Nende liikide varakevadist lõikamist tuleks vältida, sest intensiivne mahlavool lõikehaavadest võib taime oluliselt nõrgestada. Lõikustöödega on soovitatav alustada juunis või juulis, kui taim on aktiivses kasvufaasis ning haavad paranevad kiiremini. Tasub vältida lõikustöid, kui õhutemperatuur tõuseb üle +25 °C või kui kestab pikem taimedele kurnav põuaperiood.
Vajadusel võib kasutada haavamääret, et kaitsta lõikepinda ja soodustada paranemist, eriti juhul, kui eemaldataval oksal on näha lülipuitu (vanematel okas- ja lehtpuudel). Rohtseid ja peeneid võrseid haavamäärdega ei töödelda.
Kask/Betula sp.
Kaskedel on väga tugev kevadine mahlajooks- lõikehaavadest võib mahl välja voolata pikka aega. Kevadel võib vajadusel eemaldada vaid peeneid ja kuivanud oksi. Tuleks vältida võra drastilist vähendamist, latvamist ning suurte lõikehaavade tekitamist, kuna need paranevad aeglaselt, on vastuvõtlikud haigustekitajatele ning võivad hakata mädanema. Kõige paremini paranevad haavad suvel, kui hooldus- ja kujunduslõikus tehakse juunist augustini.
Hobukastan/Aesculus sp.
Tegu on kõrge ja kauni pargipuuga. Varakevadine mahlajooks on tal tugev ning sel ajal tehtud lõikus võib puud märgatavalt nõrgestada. Kõige ohutum aeg hooldus- ja kujunduslõikuseks on suvi, juunist augustini, mil haavad paranevad paremini. Varasügis sobib üksnes kergeteks harvenduslõikusteks. Võrasse ei tasu jätta kahvelharusid, sest vanemas eas suurendab see rabedate okste lahtimurdumise ohtu. Säilitada tuleks puu loomulik kasvukuju ning vältida tugevat latvamist. Suured lõikehaavad on eriti tundlikud talvekülmade suhtes.
Vaher/Acer sp.
Tegemist on väga tugeva kevadise mahlajooksuga liigiga – lõikehaavadest võib mahl välja voolata pikka aega. Lõikustöid teeb keerukamaks vahtrate vastaspungalisusest tulenev teravnurga all kasvavate okste rohkus ning loomupärane kahvelharude teke. Hooldus- ja kujunduslõikus on soovitatav teha suvel, juunist augustini, mil haavad paranevad paremini. Vältida tuleks suurte lõikehaavade tekitamist ning pöörata tähelepanu juba noorte puude kujundamisele, et ennetada hilisemaid probleeme.
Vahtrate eriilmelist valikut näed siit.
Aktiniidia/Actinidia sp.
Taim viljub eelmise aasta võrsetel, mistõttu tuleb lõikamisel alati jätta alles piisav hulk noori ja tugevaid oksi. Parim aeg lõikuseks on suvi, juunist augustini. Hilissügisel, pärast lehtede langemist, võib teha vaid kerge kujunduslõikuse. Tegemist on liigiga, mis kasvab ja haruneb hästi ka ilma regulaarse lõikuseta ning talub vajadusel ka tugevat lausnoorendamist.
Viinapuu/Vitis sp.
Peamine lõikus tehakse hilissügisel pärast lehtede langemist. Lõikamise eesmärk on reguleerida võrsete arvu, et taim ei muutuks liiga tihedaks ning saak püsiks kvaliteetne. Külmaõrnemate viinapuusortide puhul tasub jätta varuks rohkem pungi, arvestades võimalikke talvekahjustusi. Suvise hoolduse käigus eemaldatakse liigsed noored võrsed, vee- ja kännuvõsud ning harvendatakse lehti kobarate ümbert, et parandada õhuringlust ja valgustatust. Augustis kärbitakse latvu, et soodustada võrsete puitumist ja valmistada taim paremini ette talveks.
Pähklipuu/ Juglans sp.
Pähklipuid lõigatakse üldiselt vähe, kuid väga teadlikult ja õigel ajal. Parim aeg lõikuseks on suvi, juulist augustini, mil haavad paranevad paremini ja mahlajooks ei ole enam nii intensiivne. Lõiked tuleb teha siledalt ja oksakrae juurest, vältides tüügaste jätmist, sest need paranevad halvasti, nagu ka suured lõikehaavad. Mida vanem on puu, seda tagasihoidlikum tuleb olla elusate okste eemaldamisel, et mitte nõrgestada võra ega häirida puu loomulikku tasakaalu.
KIrsi-aprikoosi-ja ploomipuu/Prunus sp.
Luuviljalistel: ploomi-, aprikoosi- ja kirsipuudel eelistatakse suvist harvenduslõikust ning noorte kasvude äramurdmist. Varakevadine mahlajooks avaldub neil sageli kummivoolusena, mis loob lõikehaavadele soodsa pinna õhus levivate seenosakeste kinnitumiseks. Saagikoristamise hõlbustamiseks ja külmahelluse tõttu kasvatatakse neid sageli mitmetüveliste põõsapuudena. Luuviljalistel on uinunud pungi vähe ning nende eluiga on võrreldes paljude teiste viljapuudega lühem. Tugevat latvamist tuleks vältida ning eelistada süsteemset noorenduslõikust, et hoida võra hõre, valgusküllane ja elujõuline.
Pappel/Populus sp.
See liik vajab üldjuhul vähe lõikust, kuna kasvab looduslikult suureks ja võimsaks puuks. Mõned liigid võivad pärast tugevat tagasilõikust hakata rohkelt juurevõsusid ajama. Vältida tuleks suurte lõikehaavade tekitamist, sest need paranevad halvasti ja muudavad puu vastuvõtlikumaks kahjustustele. Lõikust tehakse suvel, juunist augustini, eemaldades kuivanud, murdunud, ohtlikud või vales suunas kasvavad oksad. Tugev tagasilõikus, sealhulgas latvamine, rikub puu loomuliku kasvukuju. Oluline on pöörata tähelepanu juba noorte puude kujundamisele, et ennetada hilisemaid probleeme ja vajadust suurteks lõigeteks.
Õpi tundma, millal ja millistel võrsetel taim õitseb. Kui õiepungad tekivad eelmise aasta kasvuvõrsetele, väldi varakevadist lõikust (nt. tuhkurenelas, forsüütia, magnoolia, rododendron, sirel, nõiapuu, ebajasmiin). Vastasel juhul jääb selle aasta õitsemine nägemata. Vajadusel lõika neid kohe pärast õitsemist (juuni-juuli).
Külmakahjustusega okste eemaldamisega ei tasu siiski kiirustada-taim võib talvešokist taastumiseks vajada rohkem aega. Kui pungad hakkavad paisuma, on selgelt näha, millise piirini on külm võrseid kahjustanud ning alles siis saab teha täpse ja põhjendatud lõikuse. Näiteks parukapuu puhul selgub sageli alles jaanipäeva paiku, millise piirini oksad tegelikult lehtivad. Veel dekoratiivsete õitega taimi saad vaadata siit.
Soovitame lugeda.