lodjapuu, kurdlehine

Kirjeldus:

Põõsas kasvab umbes 2–2,5 m kõrguseks ja sama laiaks ning on püstise kasvukujuga. Eesti oludes on see enamasti talvehaljas, mitmevarreline põõsas, millel on läikivad tumerohelised lehed. Lehed on 8-18 cm pikad ja 2,5-6 cm laiad, ovaalse kujuga ning silmatorkavalt sügavate soontega. Lehe pealispind on tumesinakasroheline, alumine külg kahvaturoheline. Lehevarred on pruunid.
Külmade ilmade saabudes on lehtede rulli tõmbumine täiesti tavapärane. Kevadeti toimub koos õitsemisega ka lehevahetus, mis võib mõnel aastal olla intensiivsem, teisel tagasihoidlikum. Väga karmidel talvedel võib põõsas käituda heitlehisena, kuid taastub tavaliselt hästi juurekaela piirkonnas asuvatest uinunud pungadest.
Mais ilmuvad lõhnavad kreemikasvalged õied, mis paiknevad kobaratena. Üksikõied on umbes 6 mm läbimõõduga ning moodustavad 7-11-harulise, ligikaudu 15-20 cm laiuse õisiku. Viljad on munajad, umbes 8 mm läbimõõduga, algul punased ja täisküpsuses mustad, kuid Eesti kliimas ei ole taim väga viljarohke.
Liiki kasvatatakse peamiselt ilutaimena tema igihalja lehestiku ja väga hea varjutaluvuse tõttu. Sobib suurepäraselt metsaaedadesse ning parkidesse alusrinde taimeks, samuti happelisse rododendronipeenrasse. Kasvab nii päikeses kui ka poolvarjus ning talub ka tugevat varju. Parim kasvukoht on tuulevaikne ja soojem.
Eelistab hea drenaažiga happelist mulda. Taim on külmaõrn (kliimatsoon 6) ning talub temperatuuri kuni -23 °C. Sobib eelkõige oma aia mikrokliimat hästi tundvatele ja teadlikele taimegurmaanidele.
Pärit Kesk- ja Lääne-Hiinast.