elupuu, harilik `Ohlendorfii`

Kirjeldus:

Avastas Beissner 1887. aastal; hiljem oli sort levikus J. H. Ohlendorffi puukoolis Hamburgis (Saksamaa).

Põõsas kasvab 1,8-3 m kõrguseks ja umbes 1,5 m laiuseks. Kasvukuju on ebakorrapärane ja püstine ning kasvukiirus mõõdukas. Sordi kõige iseloomulikumaks tunnuseks on pikad, niitjad ja võrsed, mis hargnevad peamiselt ainult otstest. Oksad on suhteliselt lühikesed ja kergelt rippuvad.
Taimel esineb kahte tüüpi võrseid: põõsa sisemine osa koosneb noortest, pehmete okastega lühivõrsetest, millest arenevad vertikaalselt pikad, hõredalt hargnenud ja soomuselised võrsed. Noored oksad ja võrsed on esimesel aastal tumerohelised, hiljem muutuvad kergelt pruunikaks.
Eelistab mõõdukalt viljakat ja parasniisket mulda, mis on kergelt happeline kuni neutraalne.. Kasvab päikesepaistelises kuni poolvarjulises kasvukohas ning talub hästi pügamist. Kliimatsoon 4, väga külmakindel, talub külma kuni -35 °C.
Taim jätab huvitava ja veidi rahutu üldmulje ning sobib oma eripärase kasvukuju tõttu suurepäraselt aias atraktiivseks struktuurielemendiks. Soovitatav istutada soolotaimena koduaeda, kiviktaimlatesse, okaspuude segahekkidesse ja muudesse segaistutustesse. Talub hästi linnasaastet.