tseltis, lääne-

Kirjeldus:

Eestis on see liik väga haruldane. Puu võib kasvada 9-16 m kõrguseks. Ta hargneb üsna madalalt, moodustades kohati mitmetüvelise kasvukuju paljude tugevalt rippuvate okstega. Tüvi on ebakorrapärane, sügavate vagude ja rohkete tüükataoliste ebatasasustega. Võra on lai ja kumer. Noorelt on koor juba rõmeliselt lõhenenud, hiljem muutub see halliks ja kestendavaks. Lehed on jäigad, pealt karedad, kuid läikivad, kuni 8 cm pikad. Leht on munajas-lantsetne, pika terava tipuga ja läikivroheline; alumine külg on tuhmim. Leheserva ülemine osa on teravalt sakiline ning mõlemad lehepinnad on katsudes karedad. Sügisel värvub lehestik silmatorkavalt kuldkollaseks.

Õied on märkamatud, väikesed ja rohelised. Need ilmuvad mais, varsti pärast lehtede puhkemist. Viljad on kuni 1 cm läbimõõduga marjataolised luuviljad, mis valminult muutuvad punaseks ning asetsevad ühekaupa varrel nagu väikesed kirsid. Viljad on söödavad ja nende maitset on võrreldud datlitega, kuid suure seemne tõttu on viljaliha vähe ning neid tavaliselt ei tarbita. Küll aga on need väärtuslikuks toiduallikaks lindudele ja metsloomadele.

Liik on jalakate (Ulmus) lähisugulane ning peab hästi vastu preeriate kuivale kliimale ja karmidele talvedele. Euroopas ei ole ta kunagi laialt levinud, kuigi toodi esmakordselt kasvatusele juba 17. sajandil. Eelistab toitainerikast ja niisket mulda. Tseltiste perekonna külmakindlaim esindaja Eestis; kõrgemad isendid kasvavad Tallinna Botaanikaaias.

Pärit Põhja-Ameerika idaosast.