sõstik `Josta`

Kirjeldus:

Sün. karussõstar (must sõstar × haraline karusmari × euroopa karusmari)

Hyb. Ribes nigrum × Ribes divaricatum × Ribes uva-crispa.

Kõrgus 1,5- 2 m. Tugeva kasvuga marjapõõsas, mis ühendab endas musta sõstra ja karusmarja parimad omadused. Eestis on sõstik olnud tuntud ja kasvatatud juba aastakümneid. Sort on aretatud Saksamaal ning maailmas tuntakse teda nime all Josta, mis tuleneb saksakeelsetest sõnadest Johannesbeer (sõstar) ja Stachelbeer (karusmari). Inglise keeles kasutatakse nimetust

Taim on tugeva ja jõulise kasvuga ning omadusi on ta pärinud mõlemalt ristlusvanemalt. Lehed meenutavad karusmarja omi, kuid on suuremad ja pehmemad, võrsed sarnanevad mustale sõstrale ning põõsast saab paljundada nagu musta sõstart. Viljad on mustad, läikivad ja keskmise kuni suure suurusega, maitselt meeldivalt hapukad ning aromaatsed. Marjad sobivad hästi värskelt söömiseks, mahlaks, moosiks, sügavkülmutamiseks ja erinevate hoidiste valmistamiseks.

Vastupidav ja hea saagikusega sort. Rikkalikuma saagi saamiseks soovitatakse põõsas istutada musta sõstra lähedusse, mis võib parandada tolmlemist ja viljumist.

Parimaks kasvuks eelistab sõstik päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning viljakat ja parasniisket mulda. Regulaarne vanemate okste eemaldamine aitab säilitada põõsa hea saagikuse ja tugeva kasvu.

Fotod: Seedri puukool

.