sinilill, harlik /roosõieline vorm

Kirjeldus:

Sinlilled onn Eestis väga levinud alusmetsa taim, mis kasvab looduslikult leht- ja segametsades. Taim on 10-15 cm kõrge ja 15-20 cm lai, moodustades madala, kuid tiheda puhmiku. Sinilill paljuneb nii seemnete kui ka risoomide abil, kusjuures seemnete levikus mängivad olulist rolli sipelgad.

Sinilill on üks esimesi kevadisi õitsejaid, avades oma õied kohe pärast lume sulamist, ajal kui puudel pole veel lehti ja valgus pääseb vabalt maapinnani. Iga vars kannab ühte 2-3 cm (harva kuni 4 cm) läbimõõduga õit, mis püsib avatuna 8-10 päeva. Öösiti ja külma ilmaga õied sulguvad. Õitsemise jooksul pikeneb õievars märgatavalt. Tänu aretustööle ning looduslikule varieeruvusele võib kohata väga erinevaid õievärve- siniseid, lillakaid, roosasid, punaseid ja valgeid vorme.

Lehestik on tumeroheline, igihaljas ja kergelt nahkjas. Pärast õitsemist vanad lehed hääbuvad ning asemele arenevad uued, alguses udemelised lehed. Uute õiepungade areng algab juba suvel ning need talvituvad mulla all maapinna lähedal. Sinilill meelitab varakevadel ligi esimesi putukaid ja mesilasi ning on putuktolmleja.

Taim eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta ning parasniisket, huumusrikast pinnast. Koduaeda sobib sinilill eriti hästi puude ja põõsaste alla või kiviktaimla viljakamasse ossa. Sinilille saab edukalt ka kevadel ajatada. Kuigi taimel on olnud koht rahvameditsiinis, võib taime mahl tundlikel inimestel põhjustada nahaärritust.