roos, roni- `Goldfinch`

Kirjeldus:

Aretaja Paul (Rambler), 1907. aastal. Sort on saadud ristamisel ‘Hélène’iga (hübriidne multifloora, Lambert, 1897) ja nimetu seemikuga.

Jõulise kasvuga roniroos, mis kasvab umbes 3-3,5 m kõrguseks ja kuni 120 cm laiuseks.

Võrsed on nõtked ja väheste või peaaegu olematute okastega. See muudab talvise okste mahapainutamise eriti lihtsaks. Lehestik on väike, läikiv ja kergelt kortsus (rugosne), värvuselt tumeroheline ning üldiselt terve ja dekoratiivne.

Õied on mõõduka lõhnaga. Keskmine õie läbimõõt on umbes 3,8 cm. Õied on pooltäidisõielised (9-16 kroonlehte), lameda kujuga ja paiknevad suurtes kobarates. Ühes kobaras on tavaliselt 15-25 õit. Õied on algul kuldkollased, hiljem pleekivad kreemikaks või piimvalgeks ning neil on silmapaistvad kuldpruunid tolmukad. Õitseb üks kord suvel, juunis-juulis.Moodustab pärast õitsemist väikesi dekoratiivseid kibuvitsamarju, kuid vilju ei teki väga rohkelt. Need on ümmargused, umbes 6-9 mm läbimõõduga , alguses kollakasoranžid, valmides punased. Marjad ilmuvad hilissuvel ja sügisel ning võivad pikendada roosi dekoratiivset aega pärast õitsemise lõppu.

Sobib kasvatamiseks nii põõsana kui ka ronitaimena. Taim tuleks istutada aia, võre või muu haljastusstruktuuri lähedusse, kus seda saab suunata ülespoole kasvama, või lasta tal rippuda tugimüürilt.

Nagu kõik roosid, vajab ka see sort täispäikest ning hästi vett läbilaskvat ja viljakat mulda.