mägimänd

Kirjeldus:

Kasvab madala, hargneva või maapinnal laiuva põõsana 3-5 (8) m kõrguseks. Okkad on kahekaupa, 3-6 (8) cm pikkused, tumerohelised, sirged või nõrgalt keerdunud ning püsivad võrsetel 3-6 aastat. Mägimänd on ühekojaline taim ja paljuneb seemnetega. Käbikandvus algab üsna noorelt, 6-10 aasta vanuselt. Tegemist on liigiga, mis hübridiseerub väga kergesti, mistõttu on aretatud ka väga palju kultivare.

Käbid on 2,5-4 cm pikkused ja 1-2 cm läbimõõduga, munajad kuni ümarad, valminult läikivad ja kastanpruunid. Põuakindel ja talub hästi linnatingimusi. Kliimatsoon 4- väga külmakindel, talub külma kuni -35 °C.

Väga universaalne ja vähenõudlik taim. Talub suurepäraselt võrsete kärpimist. Kärpimist tehakse mai lõpus või juuni alguses, kui uued kasvud ei ole veel puitunud- murdes pungad umbes 1/3 kuni poole võrra lühemaks. Võrsid võib lõigata ka  augusti lõpus -septembris, kui aktiivne vaigujooks on lõppenud. Järjepideva iga-aastase kärpimisega saab kujundada erinevaid tihedaid vorme või tuulekaitseheki.

Sobib kasvatamiseks üksikult või rühmana, kiviktaimlas, nõlvadel ja multškattega peenardel. Avalikus ruumis sobib kasutamiseks suuremate rühmadena. Vajab päikesepaistelist, tuultele avatud kasvukohta- seal kasvades on võra ilus ja tihe. Väga vastupidav ja vähenõudlik nii mullastiku happesuse kui ka niiskuse suhtes. Mägimändi ei tohi kunagi talveks varjukangaga katta, sest see soodustab võrasiseste seenhaiguste teket. Looduslikult kasvab Kesk- ja Ida-Alpides ning Balkanil üle 2000 m kõrgusel.