lodjapuu, Sargentii `Onondaga`

Kirjeldus:

Selle sordi aretas dr Donald Egolf (USA) 1959. aastal.

Põõsas kasvab 2-2,5 m kõrguseks ja sama laiaks.
Sargenti lodjapuu (Viburnum sargentii) on hariliku lodjapuu (V. opulus) lähedane sugulane ning teda peetakse mõnikord ka selle alamliigiks. Tegemist on heitlehise ja väga dekoratiivse põõsaga, millel on suured, kolmehõlmalised, vahtrale sarnased lehed. Kevadel on noored lehed pronkslillad, suvel muutuvad roheliseks ning sügisel värvuvad taas lillakaks.
Mais ilmuvad suured, lamedad, 12-13 cm läbimõõduga õisikud. Õisikute keskosas paiknevad väikesed roosakaspruunid viljakad õied, mida ääristavad puhasvalged, kuni 3 cm läbimõõduga steriilsed õied. See annab õisikutele kauni pitsilise ilme. Taim on tuntud ka lindude ja liblikate ligimeelitajana. Õied on lõhnatud, kuid nektari- ja õietolmurikkad. Sügisel valmivad erepunased viljad, mis on lindudele toiduks, kuid taim ei ole väga saagikas.
Pärast õitsemist võib põõsast vajadusel kergelt kärpida, et säilitada ühtlane kasvukuju. Vanematel taimedel on soovitatav aeg-ajalt eemaldada mõned vanemad oksad.
Sargenti lodjapuu erineb harilikust lodjapuust peamiselt lehekuju, tumedama tüve ja õisikute poolest. Kasvutingimuste poolest on need liigid sarnased: looduses kasvab sargenti lodjapuu tihedates metsades viljakal, varjulisel ja parasniiskel pinnasel. Aias tagavad rikkaliku suvise õitsemise pidevalt niiske ja viljakas muld ning päikeseline kasvukoht.Kliimatsoon 4, väga külmakindel, talub külma kuni -35 °C.
Tegu on idapoolse liigiga, mis on pärit Jaapani saartelt, Sahhalinilt, Koreast, Ida-Hiinast ja Venemaalt.