lodjapuu, aromaatne

Kirjeldus:

Syn. Viburnum carlesii × Viburnum macrocephalum

Taksoni teadusliku nime avaldamise aasta 2020.

Tegemist on suure põõsasja heitlehise ristandiga, mis kasvab 1,5- 2 m kõrguseks jasama laiaks. Põõsas on mitme punakaspruuni varrega, avatud ja ümara kasvukujuga. Lehed on 7,5-12,5 cm pikad, tumerohelised ja läikivad, munaja kujuga ning alaküljel tähekujuliste karvadega. Sügisel värvuvad lehed kaunilt punaseks.
Suve alguses avanevad suured ümarad õisikud, mille läbimõõt ulatub kuni 15 cm. Õisikud koosnevad paljudest magusalt lõhnavatest torukujulistest valgetest õitest, mis avanevad roosakatest pungadest. Need meenutavad oma vormilt eestlastele tuttavaid lumepalli õisikuid. Õitsemine on hilisem kui paljudel teistel heitlehistel lodjapuu sortidel. Atraktiivsed ja tugevalt lõhnavad õied meelitavad ligi tolmeldajaid. Lõhna täielikuks nautimiseks on soovitatav istutada taim sissepääsu või istumisala lähedusse.
Õitsemisele järgnevad punased viljad, mis küpsedes muutuvad mustaks. Viljad ei ole söödavad.
Hästi juurdunud taim on põuakindel. Eelistab täispäikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning niiskemat, kuid hea drenaažiga viljakat mulda.Kliimatsoon 5, külmakindel, talub külma kuni -25 °C kraadi.
Parima tulemuse saavutamiseks soovitatakse istutada rühmadena. Sobib suurepäraselt parkide alusrindesse, istutusaladesse ja segahekkidesse. Vajalikud kujunduslõikused tuleks teha kohe pärast õitsemise lõppu.

Selle sordi aretasid härrad Burkwood ja Skipwith umbes 1932. aastal, kuid laiemat tähelepanu pälvis see alles 1946. aastal, mil sai oma tähelepanu väärivate omaduste eest  RHS auhinna Award of Garden Merit.