kastanipuu, harilik

Kirjeldus:

Syn. Castanea vulgaris

Eestis kasvavate isendite rekordkõrgus on 4 m. Heitlehine puu või kõrge mitmeharuline põõsas. Hobukastaniga ei ole ta ei välimuselt ega suguluselt seotud. Noorel puul on koor sile, vanematel puudel aga spiraalselt rõmeline- omadus, mis aitab liiki hõlpsasti tammest eristada. Kastanipuit on dekoratiivne, helepruun ja meenutab värvuselt tamme puitu. Võrsed on hallid. Nahkjad ja kaunilt läikivad lehed on suured, sügavrohelised ja süstjad; pikkus 16-28 cm, laius 5-9 cm. Leheserv on torkivterav ja tipp teritunud. Sügisvärvus ühtlane kollane.

Õitseb juulis. Õitsemist võivad mõjutada hiliskevadised ja varasügisesed öökülmad. Urvad on kuni 25 cm pikkused ning koosnevad isas- ja emasõitest, mis paiknevad samades kollakates rippuvates urbades. Viljade moodustumiseks on vajalik risttolmlemine! Septembris-oktoobris arenevad emasõitest väga tugevaokkalised viljad. Vili on 2,5-4 cm läbimõõduga ogaline, rohekaskollane kuupula, milles kasvab kuni kolm söödavat pähklit. Okkaline kest kaitseb pähkleid ja peletab eemale oravaid ning teisi vilju armastavaid loomi.

Kliimatsoon 6; talub külma kuni -20 °C. Paremini kasvab saartel ja rannikualadel. Noori taimi tuleks talveks kaitsta kuuseokste või pakasekaitsekangaga- aastatega külmakindlus paraneb. Eestis kasvab liik põhiliselt kollektsioonaedades ja dendroparkides.  Tegu on soojust armastava liigiga. Kastan eelistab päikeselist ja tuulte eest kaitstud kasvukohta. Muld peaks olema sügav, sõmer, vett hästi läbilaskev, õhuline ja toitaineterikas; eelistatavalt savikas ja kergelt happeline (pH 5,5–6). Kärpimist tuleks teha kevadel, pärast pungade puhkemist, et vajadusel eemaldada külmakahjustusega oksad.

Lätis pärinevad vanimad puud 1960. aastatest- enamasti terved üksikpuud, mis küll õitsevad, kuid ei kanna pähkleid. Riia botaanikaaias elav kastanipuu on andnud juba ka täistuumseid seemneid. Rahvameditsiinis kasutatakse lehtede leotisi. Kõik taimeosad sisaldavad  parkaineid, peamiselt tanniine, mis annavad ka küpsetatud viljadele omalaadse mõrkja maitse ning need on hinnatud kosmeetikatööstuses.

Pärit Lõuna-Euroopast ja Väike-Aasiast; liik on looduslikult levinud kogu Euroopas.