Roheline mõtteviis kasvatuses ja transpordis

Elise Aed on väike ettevõte, kus suurt masstootmist ei toimu. Kogu meie kollektiiv kasvatab ja hoolitseb taimede eest, nagu nad teeksid seda oma koduaias – hoole, armastuse ja jätkusuutliku mõtlemisega. Meil ei ole rohepööre mingi uus ja moodne sõnakõlks, vaid juba algusaastatest tavapärane praktika. Asjad tuleb kasutada lõpuni ja leida parimaid lahendusi, mis oleksid jätkusuutlikud. Tomatitaime sidumiseks ei pea ostma uhket ja ilusat kilest nööri, sest vanast kulunud t-särgist lõigatud ribad teevad täpselt sama töö ära.
Tahame teile veidi tutvustada aiataguseid olusid.

Elise aed puukool
Elise Aed kasvatusala ja kollektsioonaed Retlas.
Pakkevahendite taaskasutus

Olgem ausad, muidugi on uued kastid ilusad ja jube lihtne oleks kõik saadetised saata ühes suuruses kastis. Aga kogu see ilu ja mugavus maksab nii meile kui tellijale.
Kõik, kes on tellinud ja saanud paki Elise Aia poolt teavad, et taimed võivad kohale jõuda näiteks muruniiduki või hoopis tolmuimeja kastis. Meil on lihtsalt kombeks kõik kastid saata uuele ringile. Meie pereliikmed teavad: kast tuleb alles hoida. Ka mitu kauplust ning isegi postkontor hoiab meile kaste, mida inimesed on jätnud sinna, kui on oma Hiinast või mujalt saadud suure paki kätte saanud. Terve aasta muudkui kogume neid kaste endale kokku ja siis ükshetk hakkame aidas tuulama ja sobivat otsima. Meie “lemmikhetk”: valid kasti, pakid taimed ja siis avastad, et kõik ei mahu. Ja pakid kogu kasti uuesti, oh seda rõõmu 😉
Teisele ringile lähevad ka multšikotid. Nendesse on tohutult hea pakkida puid ja põõsaid.
Taimed mässime hellalt vana ajalehe sisse. Pakki saades võite lugeda, mida näiteks 10 aastat tagasi Õhtuleht põnevat kirjutas. Sellest pakkevahendist on teil lihtne vabaneda, aga taimedele hoiavad need transpordi ajal vajalikku niiskust ja lisavad pehmust.

Kompost

Igas aias tekib kompostitavat materjali, ei ole ka meie aed erand. Selle kauni ja rammusa hunniku otsas kasvavad meil igal aastal kõrvitsad. Neid on meil jagunud tervele töökollektiivile, nende peredele ja Tallinna Loomaaia asukatele. Lisaks on pisikesed nunnud ilukõrvitsad sügisel müügiplatsil kaunistuseks ja müügiks. Mõnel aastal on neid ilukõrvitsaid olnud nii palju, et ka meie tellijad said pakiga mõne kingituseks kaasa. Kogu selle hea materjali sealt kompostihunnikust viime enda kollektsioonaia peenardele põhjaks.
Kõrvitsa hiigelsuured lehed hoiavad kompostihunniku ka umbrohust puhtana, kasutage seda nippi ka oma kodus.

Mürgivaba kasvatus

Oma taimi me ei mürgita. Üldiselt näiteks lehetäidega meil ka probleeme ei ole. Leides mõne taime, kes endale pahalased külge saanud, siis peseme rohelise seebiga täidel näod puhtaks ja viime karistuseks kasvuhoonest õue. Vist iga aednik on kogenud seda hetke, mil lehetäid on mõne taime nahka pistnud. See on põhjus, miks meil üks aasta mitte ühtegi torbiklille müügis ei olnud. Lihtsalt ei jäänud näljastest midagi üle! Pooltest piimalilledest jäime aga ilma, kui hiired alumisel riiulil oma drive-in söögikoha avasid. Mis teha, ikka juhtub. Loomulik kadu.
Kasvuhoone on meil nii roheline, et seal patseerivad ringi konnad. Peale kastmist on kohe tegu, et mitte mõnele mõnulejale peale astuda. Iga kord kui mõnda kasti kergitad, siis pead vaatama, ega mõni prints seal all ei pikuta.

Kedagi ei visata ära
Üle jäänud petuuniad said peenrasse pinnakatjaks.

Taimede tellimine on hästi keeruline, sest müüki on raske ette ennustada. Nii on juhtunud, et oleme suvelilli tellinud rohkem, kui uude koju on läinud. Aga järgijäänud taimed ei lähe mitte kompostihunnikusse, vaid saavad kaunistama meie püsilillepeenraid. Uutes kollektsioonpeenardes on seda lagedat ala veel piisavalt. Nii võime jagada enda kogemuselt nipi: petuunia on päris hea pinnakatja püsikute peenras.

Mõned puud ja põõsad, kes on kauaks potti jäänud ja minetanud oma kaubandusliku välimuse, oleme annetanud. Aga teame ju isegi, et kui taim potist välja saab, saab ta uue hingamise ja kosub. Nii on saanud meie käest taimi Türi koolid, staadion, Järvamaa hoolekandeasutused, lasteaiad, Eesti Metsloomaühing ja mitmed toredad erakliendid, kel on ruumi ja tahtmist mõni õnnetuke adopteerida.

Aiandi tuulekaitsehekk on rajatud maha kantud elupuudest ja kaljukadakatest. Asume põldude vahel ja tuult on omajagu. Nüüdseks on hekk juba arvestamisväärne ja tekkinud on mõnus mikrokliima, nii et saame ka hellemaid taimi oma kollektsiooni istutada. Meil on ka oma Lenini allee (tegelikult küll juba hõbekuuskede metsatukk) aiandi tagumises nurgas, silma alt ära. Lenini allee on rajatud just neist hõbekuuskedest, kel potis liiga tiheda paigutuse tõttu proportsionaalne välimus kaduma läks. Praegu me veel sinna kliente ei vii, aga ükskord saab see olema meie esinduskuusik.

Potid ja kastid

Me taaskasutame potte. Paari haljastusfirmaga on meil ka kokkulepe, et nad toovad oma suuremate istutamiste järgselt tühjaks jäänud potid meile. Samuti võivad kõik meie kliendid meile potid tagasi tuua ja väga paljud seda teevadki. Eelistame puhtaid potte, kuid saame hakkama ka nende pesemisega.
Seni oleme suutnud päästa enda aiandit lusitaanlaste rünnaku eest. Hoiame pöidlaid, varbaid ja kummardame igasugu jumalaid, et meil õnnestuks see veel kaua kaua. Meilt ostetud lillepottides olevad hajutatud kollased terakesed on pikaajalise toimega väetis, mitte nälkjate munad.

Selles mõttes oleme me nagu teie koduaed: äpardusi, unustamisi ja sitikate rünnakuid tuleb meilgi ette. Vahel tuleb enne külaliste tulekut kärmelt peenraid rohida, sest umbrohi on vahepeal end mõnusalt tundma hakanud. Ise ütleme, et see on elurikkus, sest meil askeldavad aias ringi ka mesilased, nii kodu- kui metsa omad. Vahepeal kui väga tüütavad, siis ikka räägime vanaperemehele, et kutsugu oma loomad koju.

Ogaputk tööka mesilasega.