Elise Aed sai Reelika juhtimisel alguse väikesest pereettevõttest. Aiandus ja taimed on talle alati südamelähedased olnud ning nii ühendati hobi tööga. Ettevõtte nime valikul polnud kahtlust – see sai nime Reelika vanaema Alma-Elise järgi. Nii püsib temast jäänud soe ja helge mälestus igapäevaselt meie tegemistes ja hinges.
Aastatega on Elise Aed kasvanud nii suureks, et tööd ja tegemist jätkub juba mitmele inimesele ja ettevõttele eraldatud maa ja kasvuhoone on ammu väikseks jäänud. Järjest laiendame oma kollektsioonpeenraid kõrvalasuvasse vanasse õunaaeda.
Tänaseks oleme kasvanud Järvamaa suurimaks puukooliks. Meie hostade kollektsioon on Eesti parim ning selle üle oleme eriliselt uhked. Valikus on ka tõeliselt haruldasi isendeid, mis on veel ka maailmas vähe levinud. Meie missioon on tutvustada eestlastele hostade imelist ja nüansirikast maailma.
Lisaks kollektsioneerime päevaliiliaid, flokse, astilbesid, pojenge, kõrrelisi ja paljusid teisi vanaema aiast tuttavaid püsililli, mis tänapäeva sordiaretuses on saanud üha pidulikumad kuued. Püsilillepeenardele annavad struktuuri erilised puud ja põõsad, millel on mõni vahva „kiuks“ küljes. Nii võib meie peenardest leida kuuski siniste või kollaste okastega, eriti kitsaid või hoopis roomava võraga vorme. Peenardesse on istutatud ka parukapuud, pannkoogipuud, magnooliad, võlupõõsad, nõiapuud, rododendronid, tsuugad, lodjapuud ning palju teisi huvitavaid ja erilisi taimi.
Meie eesmärk on pakkuda taimi, mis saavad Eesti kliimas hästi hakkama ega vaja igal aastal väljavahetamist. Puukoolis tegeleme püsilillede, dekoratiivsete okaspuude ning lehtpuude ja -põõsaste paljundamise ja müügiga. Kõik meie taimed kasvavad mürgivabalt – kasutame ainult looduslikke vahendeid.
Meie taimede müügiplats asub Türil, kuhu ootame kõiki huvilisi aiahooajal.
Taimede ettekasvatus ja kollektsioonaed asuvad Retlas. Sinna on võimalik eelneval kokkuleppel tellida ekskursioon ja külastus, et näha oma silmaga, milliseks taimed tegelikult kasvavad, kui nad potist õigesse kasvukohta istutada.
Oma tiimi hulka arvame ka pere koerad, kes aiandi alal alati kaasa toimetavad. Kõigil ekskursioonigruppidel tuleb enne taimemaailma tutvustust teha esimene sõbralik tutvus ka neljajalgsetega, kes külalisi nuuskima tulevad. Meie kollektsioonaed on rajatud koerasõbraliku alana ning jagame hea meelega nõu ka neile, kes soovivad oma koduaeda koerasõbralikumaks muuta.
Lillelisel hooajal on meie juurde oodatud ka fotograafid koos oma klientidega – värvilisi taustasid ja kauneid esiplaane taimedest jagub meil küllaga.
Meil on olemas ka e-pood, kus saab tutvuda valikuga ja teha tellimusi. Registreerudes kodulehe kasutajaks jõuavad parimad pakkumised otse teie postkasti ning ostudelt rakendub sõbrasoodustus. Tellimustele saab ise järele tulla Türile või lasta need mugavalt koju toimetada.
Meie tegemistega saab tutvuda ka Facebookis.
Kohtumiseni Elise Aias!
Meie tegelased
Elise Aed on kasvanud aastatega Järvamaa suurimaks puukooliks. Selle edu taga ei ole tohutult suur tiim. Töötame väheste inimestega, aga selle eest on nad väga usinad ja pühendunud. Nad on nagu mesilased: tahavad olla märkamatud ja omaette ning on väga töökad.
Tema on Reelika. Elise Aia süda, hing ja pea ühes isikus. Olge valmis – kohe saate lugeda, mida kõike jõuab üks ettevõtte eestvedaja oma päevaga teha. Ning jah, ta on täpselt nii sihikindel ja tegus, kui jutt lubab.
Reelika valdkondade hulka kuuluvad:
ühismälu hoidmine, kirjadele vastamine, tänukaartide saatmine, arvete sisestamine ja väljastamine, tellimustele vastamine, aiaomanike nõustamine, aedade kujundamine, taimemodellide pildistamine, personalitöö, eestkõnelemine ja eestvedamine. Lisaks hoiab ta kodulehel kogu infot värskena, tellib uusi ja põnevaid taimehakatisi, teeb sotsiaalmeedia postitusi ja müügitööd Türi taimeplatsil. Ah jaa – ekskursioone jõuab ta ka läbi viia.
Kas väsisite seda nimekirja lugedes ära? Meie ka. Aga Reelika ei tee isegi vabal päeval lõunauinakut. Veider inimene? Ei! Ta on lihtsalt välja mõelnud viisi, kuidas end kloonida… kuigi seda saladust ta ei avalda. Vaba aja sisustab ta kolme koeraga. Või õigemini sisustavad nemad Reelika aega.
Reelika suur armastus on fotograafia. Kaamera käes, roomab ta vajadusel mööda maad, et saada pildile ka kõige pisem õieke. Enamik fotosid Elise Aia kodulehel on just tema tehtud ning kõik tänukaardid, mida me klientidele saadame, on samuti tema looming.
Lisaks meeldib talle osaleda kogukonnaprojektides vabatahtlikuna. Reelika on inimene, kes siiralt usub, et kõik inimesed on ilusad ja head. Aga taimi tunneb ta veel paremini. Temaga on lausa lust aiaekskursioonidel käia – ta tunneb pea kõiki teele jäävaid taimi kas eesti või vähemalt ladina keeles. Ta peabki end eelkõige taime- ja loomainimeseks, kuid ettevõtte juhina on ta õppinud toimetama ka inimestega.
Tal ei saa kunagi otsa uued ideed ja ettevõtmised. Ta käib ise koolitustel, viib neid läbi ka aianduse ja aiateraapia huvilistele ning on innukalt seotud Inspiratsiooniaedade Pargi loomisega – põnev teekond ja kaunis pärand järgmistele põlvedele.
Ülle on Elise Aia tõeline raudvara, Räpina tausta ja pikaajalise kogemusega. Ta on olnud meie puukooli aednik alates 2013. aastast, kuid tegelikult ulatub tema koostöö Reelikaga juba 2006. aastasse, mil nad toimetasid koos lillepoes. Koos on käidud pikk ja kirju arengutee ning Reelika on lõpmata tänulik, et Ülle on oma rahuliku olekuga aidanud üle elada ka keerulisemad ajad ning rõõmustanud kõigi heade hetkede üle. Ülle on ehe tõestus, et mõned inimesed on siin elus päriselt kindlad ja püsivad.
Ülle hoolealused – puud ja põõsad – asuvad Retla puukooli kõige kaugemas otsas. Seal, tuule käes ja omaette nokitsedes, võlub Ülle igast taimest välja parima. Vahel jääb ta mõnda männipotti lausa imetlusega vaatama, justkui mõeldes, milline soeng sellele kõige paremini sobiks. Sest ükski puu ei lähe ju uude koju sassis soenguga! Kui aus olla, võiks Ülle vabalt meile kõigile ümarad ja kenad soengud lõigata.
Kui vajate soovitust, millist puud või põõsast valida ja kuidas neid kasvatada, siis on Ülle just see inimene, kelle poole pöörduda. Tema näppude vahelt on alguse saanud paljud puud ja põõsad, mis on tänaseks juba suured ja uhked. Ta teab täpselt, kuidas saab juured alla paarisentimeetrisele pistikule või kasvatada seemnest ilus puu.
Meie tiimi raudvara on ka sinine kaubabuss – ja muidugi teab ainult Ülle, kuidas selle kinnikiilunud ust õigesti avada. Hooaja jooksul vurab ta selle bussiga tuhandeid kilomeetreid: viib kaupa Retlast Türile, sõidutab taimed postkontorisse ja pakiautomaatidesse ning toimetab aednikud objektidele. Buss mahutab alati rohkem taimi, kui arvata oskaks – ja enamasti on see puupüsti täis. Objektidel näeb Üllet sageli, sest tema kogemused aedade korrastamisel ja täiendamisel on lihtsalt asendamatud.
Ülle on olnud Reelikale ja kogu Elise Aiale algusest peale tugev tugisammas – ustav, kogenud, vaiksel moel tohutult töökas ja alati olemas.
Epp on omandanud aedniku kutsehariduse Räpinas ning lihvinud oma oskusi Soomes aiandis töötades. Meil on suur rõõm, et ta on juba alates 2018 aastast Elise Aia püsilillede peaaednik – inimene, kelle kätesse võib usaldada iga taime ja kes teab täpselt, mida üks püsilill vajab, et päriselt hästi edeneda.
Epu kohta võib öelda, et kogemus on tal suur ja töötempo veel suurem. Ta on kiire, põhjalik ja otsekohene ning tema mõõdupuu inimeste hindamisel on lihtne: kas oled tööinimene või mitte. Epu töömaht on suur ja seetõttu otsime talle eelolevaks -2026 aasta suveks ka üht käbedat abilist, kes suudaks tema rütmiga sammu pidada.
Epu lemmikkoht on püsilillede osakonnas pingikese peal, aga mitte päikese käes peesitamiseks – päike pole üldse tema teema. Seal teeb ta oma tõelist kunstitööd: iga püsilillepott käib tema käte vahelt läbi. Ta otsustab, mida rohida, mida paljundada, keda ümber istutada ja kui vaja, paneb isegi iga kasvupunga eraldi potti kosuma.
Tema käest tasub alati nõu küsida – ta annab ausa soovituse, ei räägi udujuttu ega midagi sellist, millesse ta ise ei usu.
Suure osa ajast töötab Epp Retla puukoolis, kus pannakse kokku enamik klientide tellimusi. Paberid käes ja nina maas, liigub ta sihipäraselt mööda taimederidu, otsib õiged sordid üles ja saadab need pakkimisse, et iga taim jõuaks tervena oma uude koju. Selle kõige kõrvalt jõuab ta veel rohida, kasta, paljundada, istutada, kleepida pottidele silte ning kirja panna kõik nimed ja numbrid toodangu kohta, mille ta Türi taimeplatsile müügiks saadab.
Ja kui hetk lubab, leiab ta ikka aja ka koer Storyle palli visata – kuigi Story arvab vahel, et püsililled saavad siiski temast natuke rohkem tähelepanu.
Nadežda, meie jaoks lihtsalt Nadka, on inimene, kelle peale saab alati kindel olla. Ta on ühtaegu meie kogemusnõustaja, ettevõtte oma sisepsühholoog ja samal ajal ka Elise Aia esi-virtuaalassistent. Nii heas kui halvas leiab ta alati mõne hea sõna, mõistva pilgu või täpse soovituse, just õigel hetkel.
Nadkal on tõeline väikeettevõtja hing. Ta mõtleb nagu ettevõtja ja märkab kohti, kust säästa või taaskasutada. Mitmed meie nutikad kokkuhoiu- ja taaskasutuslahendused on just tema ellu kutsutud.
Tervise tõttu ei tee ta enam rasket füüsilist aiatööd, nagu nooruses, ja hindab väga inimesi, kes seda jaksavad. Tema tööpaigaks on nüüd kodukontor. Ja tänu sellele saab ta arsti juures uhkusega öelda, et tal on töökoht, kus lõunauinak on lubatud.
Ja kui juhtub, et saate Nadkalt vastuse südaööl, siis ei ole põhjus sugugi karm ülemus, vaid tema täiesti vaba graafik – ta teeb tööd siis, kui enesetunne ja inspiratsioon parasjagu luba annavad.
Kui Nadka 2017. aastal meiega liitus, olid tema vastutusalad kasvuhoone, tellimuste komplekteerimine ja püsilillede paljundamine. Excelist polnud tal siis veel aimugi – aga me kõik uskusime temasse ja tema ise õppis lennult. Nüüdseks oskab ta laoprogrammis arveid ja kandeid teha, suhtleb klientidega (te ei kujuta ette, kui palju kirjasõpru meil on), hoiab tellimustel kätt pulsil.
Talvel kirjutab ja kohendab Nadka kodulehe taimede kirjeldusi, teeb Google’i tabelitesse nii ülevaateid kui nimekirju, kujundab Canvas sildikesi ja prindib etikette.
Ühesõnaga, ta on kuldaväärt töötaja: usaldusväärne, ustav, tähelepanelik ja erakordselt hea “kõrvapilguga”.
Ja mis veel – Nadka oskab teisi alati innustada, eriti just siis, kui kellelgi on hoog hetkeks raugenud.
Nadka oskab hinnata koosoldud aega ja inimesi enda ümber. Ja veel üks tore fakt tema kohta: ta on suur loomasõber. Tema kodu on täis fotosid loomakestest, kellele ta on saanud pai ja musi teha.
Meie jaoks on Nadka täpselt selline kolleeg, keda hoitakse – soe, hooliv ja südamest pühendunud.
Kaidi on Reelika parim sõbranna. Reelika telefonis on ta aga juba vähemalt sada aastat kirjas nime all „Kaidi – Raiko akordioniõpetaja“. Ja nii ongi – pole põhjust nime muuta, sest just noorema poja huviharidusest see tutvus alguse sai.
Ühel hetkel rääkis Kaidi Raikole, et tahaks endale ka sellist koera nagu meil – huskyt. Ja üsna pea sai soov teoks. Nüüd on meil koos huskyde sabas läbitud juba tuhandeid kilomeetreid.
2023 aasta kevadel, kui otsisime Facebooki kaudu taimede kastjat, reageeris Kaidi kohe. Ta ütles, et saab sellega kenasti hakkama, tahab veidi koolitööst pead tuulutada ning pakkus end vabatahtlikuks pritsumeheks. Järgmisel aastal tundis ta end taimemaailmas juba kindlamalt ning tuli osalise tööajaga aedniku abiliseks – õpetajatel on ju pikk suvepuhkus 🙂.
Täna on Kaidi see, kelle käbedate käte abil saavad kõik taimed, kellel pott juba pigistab, järgmise numbri võrra suurema poti, värske mulla, vajadusel tugipulga ning paar head sõna kasvamiseks kaasa. Muidugi jõuab ta ka varahommikul teha Türi taimeplatsil kastmistiirud – siis, kui enamik alles voodis külge keerab või hommikukohvi naudib.
Kaidi on ülimalt kohusetundlik, abivalmis ja tõeline mihkel iga töö peale.
Maigrit on meie tark ja hooliv pesamuna – sõna otseses mõttes. Samas on ta juba „vana blogija“, kellel jutt jookseb nii kirjalikult kui suuliselt ning kelle väljendusoskus teeb temast ideaalse sotsiaalmeedia ja sisuloomise spetsialisti. Ka Maigriti töö Palusalu Aedade heaks näitab ilmekalt, et „aiapisik“ on temas juba täiesti olemas.
Tema ja Reelika tutvus sai alguse Kesk-Eesti inkubaatoris ning Tehnopoli kiirendis. Koos ettevõtlustarkust ammutades ja üksteise ideedele kaasa elades kujunes neist kiiresti tugev duo ja head sõbrad. Nad on teinud koos mitmeid vahvaid projekte, korraldanud koolituspäevi ning Maigritist sai Reelika parem käsi sotsiaalmeediapostituste loomisel. Inkubatsiooniprogrammis koos läbi „tule ja vee“ käimine lõi nende vahele erilise lähedustunde, koostöörõõmu ja üksteise toetamise. Nad on üheskoos juba palju ära teinud ja teavad, et koostöö saab tulevikus olema veelgi mitmekülgsem.
Täna on Maigrit see, kes haldab meie sotsiaalmeedia postitusi, paneb kokku kord kuus ilmuva uudiskirja ja kirjutab kodulehe nõuandenurka kasulikke nippe – just neid, mis võiksid ka teistele abiks olla.
Lisaks aitab ta mõelda läbi ürituste korraldust, kujundada kuulutusi ja reklaamimaterjale ning toetab meid IT-ga seonduva juures. Ta on kiire taibuga, aus ning toetav. Keegi, kes haarab lennult uusi oskusi ja võtab vastutuse mõnusa enesekindlusega.
Maigritile meeldib katsetada ja luua – ka koostöös AI-ga vahvaid postituste illustratsioone (mis pole sugugi nii lihtne, sest hea prompt on puhas looming!).
Ta süveneb üha rohkem aiamaailma ning on meie tiimi toetavaks virtuaalassisendiks ja sisuloojaks.
Reet liitus meie tiimiga 2025. aasta varakevadel, tuues endaga kaasa floristika- ja haljastustausta ning sooja oleku, mis sobitus meie tegemistega kohe esimesest päevast. Juba tööintervjuul tõdes ta, et tunne on nagu koju oleks jõudnud. Ta märkas meie taimeplatsil üht Skulptuurikoja väikest kolme ahviga kujukest, kellest üks ei räägi, teine ei kuule ja kolmas ei näe. Just sellist, mis on tal endal lapsepõlvest kaasas käinud kauge reisi meenena ja mis rändab siiani tema koduvõtmete küljes. Vahepeal polnud ta seda kujukest kuskil müügil kohanud… kuni selle hetkeni. Väga tähenduslik! Sest koos Reedaga tuli meie tiimi rohkem nägemist, kuulmist ja rääkimist – tähelepanelikkust, avatust ja koostegemise rõõmu.
Reet märkab ja tunnustab. Kui midagi vajab parandamist, siis teeb ta seda nii leebelt ja meeskondlikult, et tulemuseks on alati “teeme koos paremini”. Reet rõõmustab iga väikese uuenduse üle. Ühel päeval ütles ta muhedalt, et tal on olnud kunagi ülemus, kes rääkis küll suurtest plaanidest, kuid need ei jõudnudki teoks. Meil aga olevat teisiti: kui me räägime, mida võiks teha, siis need mõtted päriselt ka sünnivad. See lause andis indu ja kinnitas, et liigume õiges suunas.
Reet näeb muutustes võimalust. Ta ei pelga ümberkorraldusi, sest mõistab, et just nii sünnib midagi paremini toimivat. Tänu tema positiivsele hoiakule ja koostegemise rõõmule on ka meil kõigil kergem tiibadesse uusi tuuli koguda.
Hooaja lõpus oli suisa natuke kahju plats lukku panna – kõik nägi nii kena välja, et oleks võinud vabalt oktoobrist otse märtsini hüpata ja uue hooga alustada.
Reedast on saanud meie rikkalikus taimede maailmas tõeline orienteerumismeister. Ta pidi hooaja alguses kiiresti selgeks õppima, kus miski asub ja kuidas mõni taim, mida ta varem kohanudki ei olnud, välja näeb. Tänu suurepärasele mälule õppis ta tellimuste komplekteerimise uskumatult kiiresti ning teeb seda tänaseks kui vana kala.
Ja Reet ei peatu! Ta otsustas veelgi tarkust juurde ammutada ning asus Luuale puukoolimajandust õppima. Seal juhtus ka üks tore seik: kui neile tutvustati erialaseid raamatuid, märkas Reet ühe – Eino Laasi „Dendroloogia ja parginduse“ – tagakaanel toetajate seas meie logo. „Elise Aed – mina töötan seal!“ hõikas ta rõõmsalt üle klassi. Sellest raamatust sai tema selle talve aabits ning kevadeks on ta veel pädevam vastama kõikidele klientide küsimustele.
Reet teeb taimeplatsil kõike: suhtleb klientidega, komplekteerib ja pakendab tellimusi, teeb saatelehti, hooldab taimi, hoiab platsi korras, võtab kaupa vastu ja sätib seda välja. Ühesõnaga – tuhat asja – ja kõiges selles on tal silma ja kätt.
Meie jaoks on Reet palju enamat kui lihtsalt aednik. Ta on soe, tähelepanelik ja päriselt hooliv inimene, kes paneb kogu tiimi paremini toimima. Oleme väga tänulikud, et ta meie juurde jõudis.
No kes siis Kaiet ei teaks. Järvselja Kaie on legend juba oma eluajal – tõeline taimede guru, sügavalt ja pöördumatult nakatunud aianduse „haigusesse“ ning levitanud seda rõõmsat pisikut julgelt paljudele eestlastele.
Kaie on inimene, kellel on alati sära silmis, naeratus suul ja hoog sees. Tema positiivne mõttelaad nakatab kõiki ümberringi ja temaga koos asju arutada on puhas rõõm.
Sellepärast ongi see lihtsalt imetore, et saime Kaie sellest sügisest (2025) oma kaastöötajaks. Tal tekkis veidi vaba aega ja ta tuli appi meie kodulehte uuendama. Tema tohutu pildivaramu ja „puusalt“ tulevad taimekirjeldused on meile lausa kulda väärt. Oleme lõpmata tänulikud, et saame tänu Kaiele muuta oma kodulehe veelgi sisukamaks, täpsemaks ja professionaalsemaks.
Kui ütlesin Kaiele, et pane haruldasemad taimed kodulehel taimegurmaanide rubriiki, siis selgus, et see polegi nii lihtne – tema jaoks on ju enamik neist „vorstikaste“, täiesti tavalised asjad, mis meile ülejäänutele tunduvad haruldased ja erilised. See ongi Kaie maailm: teised näevad imeasju, tema näeb vana sõpra.
Lisaks aitas Kaie kokku panna ka meie uue hooaja taimevaliku – ja see tähendab ainult üht: sel kevadel on oodata eriti põnevat sortimenti, mitme kraadi võrra huvitavamat kui seni.
Tulge kindlasti uudistama, sest kodulehel on juba üht-teist uut avalikustatud!
Eha ja Toomas on Elise Aia seljatagust turvanud ja toetanud algusest peale. Aiandisse ei ole võimalik tulla nii, et nemad ei näeks ega märkaks.
Toomas vahel ikka mõtleb, mida need naised küll temata teeks. Ikka ja jälle on neil mure, et pole vett või kasvuhoones on katel kustunud. Toomas ikka aitab. Muheleb nende saamatuse üle, ütleb paar õpetavat sõna ja siis teeb ise ära.
Eha aitab taimedel kuumas suvepäikeses ellu jääda, kui teised naised puhkust vajavad. Käib ja keerab õigeid kraane, et taimed kastetud saaks. Peale selle hoolitseb ta alati teiste heaolu eest, kui mõni suurem ettevõtmine puukoolis käsil on.
Helme on Reelika ema ja olnud Elise Aias vabatahtlikuna abiks sama kaua, kui Elise Aed olemas on. Pole vist tööd, mida ta teinud ei oleks ja teha ei oskaks. Tema ei aja taga raamatute tarkusi, kõik teadmised on kogunenud töö ja ise katsetamisel saadud kogemustega.
Taimehooaja välisel ajal on tema näputööks kõik need sildid, mida te müügiplatsil näete. Talvel teleka ees on hea kõiki neid sadu uusi silte nokitseda. Ta loeb need taimekirjeldused kleepimise ja lõikamise käigus läbi ja ongi kogu uus sortiment selge. Nii lihtne see kauba tundmaõppimine ongi.
Helme on taimede lemmikinimene, sest just tema veedab tunde ja päevi voolik käes ja muudkui kastab. Ilma veeta kasvavad vaid kunstlilled.
Kastmise kõrvalt jõuab veel kärmelt mõned tellimused kasti pakkida. Ikka selleks, et taimed saaks ruttu uude koju ja inimesed neist rõõmu tunda.
Faari hoolitseb aiandis hiirte populatsiooni eest. Tema tuleb tööle, tervitab teised ära ja kaob kuhugi õunaaeda. Tagasi tuleb täpselt lõunasöögi ajaks. Siis vaatab, et keegi endale söömisega liiga ei teeks ja aitab poole lõunasöögist nahka panna. Pärast seda suundub ta taas oma auke kaevama ja ootab kutset: “Faari, lähme koju!”
Mis on kõige toredam – kuigi Faari päev otsa mulla sisse auke kaevab, siis temal on lisavarustuse hulgas isepuhastuv karv. Seega on ta alati töölt koju minnes kõige puhtam koer. Teistel pruugib vaid korraks Faari kaevatud augu äärest mööda minna, kui pesupäev on garanteeritud.
Sandy on tõeline päikesekiir ja tuju üleval hoidja. Tema jaoks on ülioluline “karja” ehk siis Elise Aia töötajate heaolu. Iga aevastus, köhatus saab tähelepanu ja lohutuseks näopesu. Mis muu rõõmustaks paremini, kui üks soe ja tatine musi. Tema juba oma karja maha ei jäta. Olgu töötajad, kus tahes, seal asjatab saba liputades temagi.
Väikeste lastega aiandisse tulles tuleb reeglid selgeks teha.
Reegel nr.1 Joosta ei tohi! Siis hakkab Sandy lapsi karjatama ja võib isegi kannast naksata, et tempot ja suunda juhtida. Rohkem reegleid ei olegi 🙂 Kui lapsed rahulikult kõnnivad või lausa murul lebotavad, siis saab Sandylt näopesu kauba peale.
Story ei tea aiandusest, taimedest ega töö tegemisest absoluutselt mitte midagi. Tema meelest on kõik töötajad Retla puukoolis just tema lõbustajad. Story võib päev läbi püüda ja tagasi tuua palli, puupulka või mida iganes. Korra talle palli visanuna võid kindel olla, et nüüd sa temast lahti ei saa.
Story on aiandis kohalik valvur – tema teadmata ei liigu seal keegi. Kasvult on ta väike, aga hääl on nagu Baskerville’ide koeral. Sellepärast võiks külastajad oma tulekust ette teatada, mitte juhuslikult aiandisse jalutama minna.
Fidži alles kohaneb uue elustiili ja aiandusega. Tema on meie väike “grusiin”, kes jäi Reelika südant vaevama Gruusia reisilt. Reisilt tagasi tulnuna ja sealsest tänavakoerte hulgast kohkununa, otsustas Reelika neist ühele teistsugust elu pakkuda.
Kurvasilmsest anatoomiaõpiku skeletist on saanud ilus ja kiire sportlane. Fidži jookseb, ujub, hüppab kõrgust ja kaugust, mängib palli ja nakatab oma elurõõmuga ka teisi koeri. Tõelise kehakeele eksperdina oskab ta meeldida ka kõikidele inimestele, kes temast välja teevad.
Aga tema pärast on meil üks kindel palve – kui aiandi värav on kinni ja Fidži aias jooksmas, siis siseneda tuleb kiiresti ja värav uuesti kinni panna. Nüüd kui tühja kõhu muret enam pole ja energiat üleliia, siis tundub silmapiirini jooksmine kah päris äge mõte olevat.