tamm, punane

Kirjeldus:

Kõrgus kuni 30 m ja laius kuni 15 m. Munaja või laiümara võraga puu.
Lehed 12-22 cm pikad, sügavate 7-11 cm paari teravatipuliste hõlmadega, pealt tumerohelised, paljad, alt heledemad, hallikarvased. Sügivärv pronksjas kuni erkpunane, sellest on saanud ka oma nime.
Mullastiku suhtes harilikust tammest vähenõudlikum, kuid eelistab niiskemapoolseid muldi. Külmakindel.
Tõrudel ja puudel palju vaenlasi: pasknäärid, hiired, mügrid, jänesed, metssead, mägrad, metskitsed ja põdrad.
Eestis hajusalt levinud mõisaparkides ja linnade haljastuses. Sobib kasvatamiseks parkides, alleedena ja üksikpuuna.
Eestisse on sisse toodud võõrpuuliigina ilmselt üle Euroopa Põhja-Ameerikast, täpsemalt Kanadast 18. sajandil.
2007. aasta aprillis Marek Vahula eestvõttel alanud projekt “Punase tamme otsijad” selgitab meie punaste tammede levikut ja arvukust ning eesmärgiks on välja anda teos “Punase tamme sõbrad”.
Eestis kokku umbes 2000 puud. Suurim (300 puuline) selle liigi salu Eestis asub Neeruti maastikukaitsealal. Selle istutas mais 1918. aastal Neeruti mõisa viimane parun.