ronitatar, põim-

Kirjeldus:

Taim on sassis ja loodusliku üldmuljega. Väädid võivad ühe hooaja jooksul ronida või rippuda kuni 2,5-3 m pikkustena. Liiga pikaks kasvanud või kontrolli alt väljunud võrseid võib igal ajal tagasi lõigata, sest taim talub kärpimist hästi. Oma looduslikus levialas Uus-Meremaal on tegemist invasiivse liigiga, kuid Eestis seda ohtu ei ole. Kuigi väädid võivad hooajal kasvada kuni 3 m pikkuseks, on ta meie kliimas õues kasvatades siiski üheaastane lehtdekoratiivne taim. Lehed on tumerohelised, väikesed (kuni 2 cm pikad) ning varieeruvad kuju ja suuruse poolest isegi samal taimel. Varred on peenikesed, roomavad või looklevad teiste taimede ja kivide kohal; ilma toeta ronib taim justkui iseenda peale, moodustades paksud ja tihedad massid. Võrsed on punakaspruunid, traatja välimusega.

Õied on väikesed, valged ja imeliselt lõhnavad. Need paiknevad umbes 2 cm pikkustel õieraagudel, mis tekivad lehtede kaenaldest ja võrsete tippudest. Õied on kahekojalised.

Kasvukoht peaks olema võimalikult valge. Väga oluline on ühtlane niiskus: kasta regulaarselt, kuid väldi nii liigniiskust kui ka läbikuivamist, sest äärmuslikes tingimustes hakkavad lehed varisema.

Enne taimede kevadist õue viimist tuleks neid järk-järgult harjutada välistemperatuuridega. Kui soovid taime kauem kasvatada, too see enne öökülmade saabumist siseruumidesse. Talvel läbib taim puhkefaasi ning võib sel ajal lehti langetada ja näida üsna rääbakas. Sobiv talvitumistemperatuur on +5…+10 °C. Sel perioodil kasta vähem, kuid ära lase mullapallil täielikult läbi kuivada.

Taim sobib kasvatamiseks toataimena, samuti õues terrassipottide segaistutustes, rõdupottidest allapoole rippuvana, hooajalise pinnakatjana istutusalades ning ajutistes suvistes taimeredelites.