lumepuu, virgiinia

Kirjeldus:

Kõrgus ja laius 2-3 m; korrapärase võraga väike heitlehine puuke või kõrgem põõsas.
Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosas kuni 5-6 m kõrguse põõsa või väikese puuna.
Lehed tärkavad kevadel hilja. Piklik-elliptilised lihtlehed on 5- 8 cm pikad ja 3- 5 cm laiad, siledad ja läikivad. Sügisvärv on säravkollane.

Mai-juunis puhkevad kreemikasvalged kuni lumivalged narmalised lõhnavad õied. Õied asuvad rippuvates pöörisjates kobarates. Valged pikad ja kitsad kroonlehed on ainult alusel kokku kasvanud. Õied meenutavad lumeräitsakaid. Isasõied on suuremad ja uhkemad kui emasõied. Viljad on sinakad marjad. Liik on tavaliselt kahekojaline, kuigi aeg-ajalt esineb mõlemast soost õisi. Eestis ilmselt ei vilju, sest meie aedades kohtab enamasti üksikuid taimi. Lätlastel on selle liigi kasvatamisel juba pikemaajalised kogemused.

Kasvab hästi päikeselises või poolvarjulises kohas. Mullastikust eelistab kuivemaid ja kohevaid muldasid.
Eestis vajab esimestel talvedel talvekatet ja põhjatuulte eest varjatud kasvukohta.
Kliimatsoon: 4 (-29 °C kuni -35 °C).

Lumepuud ei ole võimalik paljundada ei puit- ega haljaspistikutega, sest need ei juurdu. Lääne-Euroopas kasutatakse pookimist, kuid parim pookealus – õissaar- ei ole meil piisavalt talvekindel ning on tõenäoliselt isegi külmakartlikum kui lumepuu ise. Seemned idanevad kahe aasta jooksul ning seemikud kasvavad alguses üsna aeglaselt; õitsema hakkavad nad umbes kümneaastaselt. Lumepuu kasvatamist tasuks ka meil rohkem katsetada, kuid alustavale aednikule ei saa seda näiteks põõsasmarana asemel soovitada.

Kasvata rühmades või üksikute isenditena muruplatsidel või metsaaedades. Teda võib istutada ka looduslike ojade ja tiikide lähedale. Täisõies on taim suurejooneline pilgupüüdja.